Tõele au andes on kõige suurem osa vastajaid veel äraootaval seisukohal. 48% töötajatest ei tea öelda, kas välistööjõu tulek teeb kohalikule tööturule head või halba.

Samas neid, kes näevad sisserännanud töötajates kasu meie tööturule, on üle kahe korra enam negatiivselt meelestatud inimestest – osakaalud on vastavalt 36% ja 16%.

Välistööjõu suurimateks plussideks peetakse tööjõupuuduse vähenemistr ja uusi oskusi-teadmisi

Enim oli neid vastajaid, kes tõid esile positiivseid argumente. Kõige sagedamini usuti, et sisserändajate palkamise teel saame vähendada tööjõupuudust ning et koos tulijatega lisanduvad meie tööturule uued oskused ja teadmised.

Arvatakse, et sisserändajad mitmekesistavad tööjõuturgu, annavad ettevõtetele võimaluse laieneda, vajalikke oskustöölisi värvata ja omakorda uusi töökohti luua.

Inimesed, kes on välistööjõu kasutamise vastu, kardavad eeskätt palgataseme alanemist ja võimalikke kultuurierinevustest põhjustatud konflikte. Usutakse ka, et tööpuudus võib suureneda ja tööturule tekkida liiga palju võõrkeelseid töötajaid.

Riigilt oodatakse sisserändajatele keeleõppe korraldamist

Vastajatelt uuriti ka, kuidas peaks riik sisserändajate värbamist ja kohanemist toetama. Ootused riigile arvestavad suuresti tänast konteksti, kus Eestisse on lühikese aja jooksul saabunud palju Ukraina sõjapõgenikke, kellel ei ole olnud võimalik teha ettevalmistusi meie tööturule tulekuks.

Riik peaks vastajate hinnangul:

  • Tagama sisserändajatele keeleõppe võimalused (87% vastajatest)
  • Pakkuma tööalaseid koolitusi (51%)
  • Tagama oskuste vastavuse pakutavate töökohtadega (39%)
  • Looma tugiisikute kogukonna (36%)
  • Pakkuda sisserändajaid värbavatele ettevõtetele lisasoodustusi (28%)


Kokkuvõttes on näha, Eesti töötajad ei ole veel selget otsust teinud, kas tervitada uusi töökäsi ja tunda rõõmu majanduse tugevnemisest või olla hirmul võimalike tagasilöökide pärast. Tööturu jaoks on tegu olukorraga, millega tuleb nii või naa kohaneda. Seepärast oleme tulijate suhtes osavõtlikud ja leiame koos viisid, kuidas neile tööturul parim rakendus leida.

Uuring viidi läbi CV-Online’i poolt 5.-12. aprillil 2022. Töövõtjatele suunatud küsimustikule vastas veebi teel kokku 4343 tööturul aktiivset inimest erinevatest Eesti piirkondadest ja tegevusvaldkondadest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid