Võrreldes pandeemia algusaegadega on inimestel vähem hirme haigestumise ees, kuna tervishoiusüsteem on tulnud toime suurenenud koormusega. Hirme on vähendanud ka vaktsineerimine, kuna vaktsineeritud inimesed haigestuvad reeglina kergemalt, samuti esineb neil vähem põdemisjärgseid vaevusi.

Eesti Infektsioonhaiguste Selts on võtnud kasutusele termini „COVID-19 järgne seisund”, seda nimetatakse ka pikaks COVIDks. See viimane nimetus pärineb pandeemia algusest, kui pikaajaliste mõjude kohta teati veel vähe, aga inimesed jagasid oma kogemusi sotsiaalmeedias. Dr Kallaste sõnul võib nimetatud seisundist rääkida siis, kui vaegused on kestnud 12 nädalat või need on tekkinud selle aja jooksul ning ei ole seletatavad mingi muu haigusega. „Arstidel on mõnikord keeruline hinnata, kas sümptomid on COVIDi põdemise tagajärg või mõni muu terviseprobleem. See on ühest küljest ka ohtlik, kuna võib jätta tähelepanuta raske haiguse, sest vaevuste põhjuseks peetakse koroonat,” kirjeldab dr Kallaste.

Kuidas arstid üldse saavad aidata haiguse läbi põdenud inimest, kes kurdab veel tükk aega hiljemgi nõrkuse, väsimuse ja meeleolumuutuste üle? Dr Kallaste sõnul lähtutakse oma nõuannetes sümptomitest. Vahel võib vaevuste põhjuseks olla mõni ägenenud krooniline haigus ning tuleb üle vaadata kodune ravi. Nõustamist on palju, kuid tihti aitab inimest juba seegi, kui arst mure ära kuulab.

1x
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid