Alguses tulid väiksemad reeglid ja piirangud, näiteks linna peale võis minna, aga koos elukaaslasega. Vahel viskas naine Allari välja, Allar vahtis pool tundi õues, kuni lubati taas tuppa tulla. Vahel ööbis venna või sõbra juures.

Kui Allar vahel naise nõudmistest mööda vaatas ja ikkagi linna hiilis, tulid robinal sõnumid: kus oled, kohe koju. Või siis et torud on lõhkenud, vesi voolab!

Kodus ootas raevunud kaasa, kes hakkas mehe asju laiali loopima. Allar ei tahaks sellest rääkida, vaid kogu loo unustada. Naine loopis asju laiali, käskis mehel need kokku korjata, siis viskas jälle laiali.

“Pidin politsei välja kutsuma, sest tal oli nuga käes, ähvardas end lõikuma hakata, sest mina ei kuula tema sõna. Politseile ütles, et kõik on korras. Politsei kutsus kiirabi, see ei teinud midagi. Sellest järgmine päev oli ta mu telefonikasutusele piirangu pannud, ID-kaardi lõhkus ära.”