Ain Alvela SVEN ARBET

Kuigi turg avatakse ametlikult hommikul kell seitse, on väravad juba enne seda avali ning seisvatest kaubikutest laaditakse maha põllu- ja aiasaadusi. Käib pealtnäha kaootiline sebimine, kuid ühtlasi mõistan, et tegu on igahommikuse rutiiniga, kus kõik tunnevad kõiki – üksteist patsutatakse, tervitatakse, antakse kätt.

Turu tagumises otsas avatakse ladusid ja kohendatakse seal peidus olnud kraami väljapoole. Jutt käib vene keeles, kohati tuntava Kaukaasia aktsendiga. Kontingent, kes varahommikul turul askeldab, on muidugi värvikas – mõne võiks küll puhtalt füsiognoomia eest profülaktika mõttes pooleks aastaks istuma panna. Kui lasta turul isevoolu kulgeda, siis see kohe tõmbab sellist rahvast ligi.

Avalehele
12 Kommentaari