Aivar Viidik: Head uut … aastat!
Rahvusvaheliselt veel ka valguse-, mulla- ja hindamisaasta, Euroopas arengukoostöö aasta, Soomes Sibeliuse aasta, venelastel Suure Võidu aasta.
Sel aastal saab kärbesõiest orhideede kuningas, Obinitsast soome-ugri kultuuripealinn, Otepää saab suusatamise MK-etapi ja Euroopa meistrivõistlused laskesuusatamises ning augustis saab maailm kergejõustiku MMi. Selle toimumispaigas Hiinas saab veebruari alguses elu sisse rohelise puukitse või ka sinise puulamba aasta.
IT-uudiste hinnangul on selle aasta perspektiivikaim äpp Taxify, kokandusspetsialistide hinnangul valitseb 2015. aastat kohaliku mahetoodangu võidukäik, aurutamine asendub grillimisega ja moodi lähevad gluteenivabad magustoidud. Rõivamoes domineerivad “60ndate tibi”, aga ka “naisülemus”, “megatšikk”, “harakas” ja “kudumihull”.
Aasta 2015 auto Eestis on Renault Twingo, Finnair hakkab lendama kümnesse uude populaarsesse sihtkohta, maailma eksperdid ennustavad nii piima- kui kütusehinna languse jätkumist ning haigekassa hakkab tasuma kahe täiesti uue teenuse − Eestis osutatud sarvkesta sildamise operatsiooni ning kraniofatsiaalse osteosünteesi resorbeerivate implantaatide komplekti eest.
Tulumaksumäär on sel aastal 20%, maksuvaba tulu 154 eurot ja alampalk 390 eurot kuus. Vanaduspension tõuseb 5,9 ja viinahind kuni 9,1%. Eesti sisserände piirarv 2015. aastaks on 1322 elamisluba.
Globaalse poliitika- ja ärianalüüsiga tegeleva Eurasia Grupi juht ennustab 2015. aasta suurimateks riskideks maailmas Euroopa Liidu ühtse välispoliitika nõrkust ja suutmatust jõuda kokkuleppele, Venemaa agressiivsuse kasvu ning Hiina majanduskasvu pidurdumist.
Midagi veel?
Ah jaa, alanud on ka valimiste aasta. Uusi tulijaid on kõvasti. Ajakirjanike read hõrenevad, isegi Maalehes.
Uutest nägudest tähtsamad on aga ideed, millega poliitikud Eesti elu edendada ja valijaid veenda üritavad. Järgmisest nädalast alustab Maaleht erakondade programmide tõsisemat analüüsi, et terad sõkaldest eraldada.
Kui võtta aluseks põllumehe mõõdupuu, on teri viljakoristuse kogumassist umbes pool. Nii peaks ka erakondade programmides väljendite “toetame”, “vaatame”, “kaalume” ja “võtame sihiks” kõrval olema ka “teeme”, “muudame”, “loome” ja “lubame”.
Et põhu hulk lubatud määra ei ületaks, tuleb meil kõigil olla tähelepanelik ja nõudlik, sest mehesõna on tähtsam kui pastakas, helkur, õhupall ja isegi roos või logoga kondoom. Seda enam et puhtas viljas lubatud sõkalde osakaal on vaid kaks protsenti.
Aga lõpetuseks nõustun igati Eesti Ekspressi ajakirjaniku Siim Nestori arvamusega, et 2015 võiks olla no-stress-aasta. Tõepoolest, elu läheb edasi isegi vaatamata valimistele ja kogu virvarrile, mis sellega kaasas käib!
