Enn Rand iseloomustab suhteid selle ametkonnaga nii: “On selline müstiline monstrum. Poolteist aastat püüame saada investeeringutoetust seminariruumide laiendamiseks ja ratsakeskuse ehitamiseks. Ja meil on kujunenud selline nii-öelda tore suhtlus, et lõpuks ehitame ikka kõik ise ja oma rahaga valmis.”