Andro Roos: ühistegevusele lisandub vahendeid ja võimalusi ning riik kosub
Ikka selleks, et jääks kehtima meie Põhiseaduse preambuli vaim kindlustada ja arendada Eesti Vabariiki, mis peab olema pandiks meie praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus.
Üks pole võitlusväljal sõdur, ent Eesti Ühistegevuse Liidus on meid juba tuhandeid ja see on kokku nii mõistus kui jõud, millega sirgel seljal astuda meie ühise tuleviku poole.
Me ei ole omavahel õelutsev isiksusteta mass, kus igaüks moekaupa ahmides ja meediatõdesid kugistades arvab, et on teisest parem. Meie ehitame Eestit.
Eesti Ühistegevuse Liidu ühistegevuse läbi, selle läbi, et tegutses ühine ’meie’, mitte kari rivaalitsevaid ’minasid’, on juba sündinud suur hulk eluks vajalikke, kasulikke ning tõhusaid asju ja neid tuleb päevast päeva juurde.
***
Arendasime ühistukaaslastega ühiselt välja kortermajad Tartus Paju 11 ja Raatuse 73.
Käsil on eestimaalastele mugavate kodude loomine Kapsa ja Soinaste tänaval Tartus, Saue vallas Ääsmäel, Luunjas, Elvas ja mujal.
Tartu HLÜ 1200 energiahoiustaja ühistöö tulemusel ja Energiahoiusele kogutud vahendite abil arendasime välja Varja tuulikupargi esimese etapi – Purtse tuulepargi – viie suure elektrituulikuga Aadu, Peedu, Tseedu, Teedu ja Eedu, igaüks neist võimsusega 2 MW ja tipukõrgusega 148 meetrit.
***
See on meie tänane vägi, millega tahame tõsta riigi ja rahva taas jalule.
Te küsite, taas jalule? Aga ma ju ise lugesin, et terve maailm imetleb meid!
Vastan: jah, taas jalule, sest selle niinimetatud imetluse varjus on meie ühiskonnas vaeste hulk vaikselt jõudnud 384 000 inimeseni! See olevat veerand elanikkonnast ent kui teada, et leibkondade arv riigis on 617 000, siis võib pilt olla palju nukram.
Need inimesed meie õnne täis õue tagahoovist tuleb välja tuua ja elule aidata, et neilgi oleks tulevik, millele mõelda.
Ärgem nutkem oma mineviku pärast, vaid õppigem sellest ja mingem üheskoos tulevikku!
Iga teekond algab esimesest sammust ja iga suur puu oli kord väike seeme, mille külvaja heast lootusest, armastusest ja ettenägelikkusest pinnasele külvas. Meie algava aasta esimesed sammud on Ühistegevushoius „Ehitame Eestit!“ ja Noorte Ühistegevushoius „Ehitame Eestit!“, mille vahenditega alustame Eesti metsanduse korrastamist ja arendamist. Sedamööda, kuidas kasvab meie ühine jõuvaru, võtame ette teised valdkonnad, mis täna on meie riigis räämas ja ootavad Hea Peremehe korrastavat kätt.
Meie ühistegevus elab ja areneb. Lisandub inimesi, lisandub vahendeid, lisandub võimalusi ja kosub meie riik.
Meie ühistegevuse edu mõõdupuu ei ole mitte hoiustelt makstav intress, vaid tõhusast tootmisest teenitav dividend, omanikutulu. Loodan, et kunagi on see ka meie riigi edu mõõdupuu.
Meie teha on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kui me sellega toime tuleme, siis ei ole meie riigi edul paremat mõõdupuud.
Nii peab igaüks meist olema või saama võitlejaks. Omal moel, oma mõistusele ja oma jõule toetudes.
Ühinegem terveks ja tugevaks ühiskonnaks, tehkem oma kestma jäämise nimel tööd ning nähkem ka vaeva.
Ja selleks soovin ma meile kõigile häid uusi aastaid! Tulgu neid palju, olgu neis rõõmu ja vaeva ja pisaraid – rõõmupisaraid, et me ehitame ühiselt Eestit ja tuleme sellega toime!
Veelkord häid uusi aastaid meile! Mõistust ja väärikust kõigile!
