Maalehe ajakirjanik Argo Ideon Foto: Priit Simson

Neljapäeva õhtul seati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni julgeolekunõukogu ruumes üles Eesti sinimustvalge lipp. See oli pidulik sündmus, mis tähistas meie kaheaastase tööperioodi algust julgeolekunõukogu mittealalise liikmena. Julgeolekunõukogu liikmeks saamise kampaania oli pikk, nõudis omajagu kulutusi ning Eesti diplomaatidelt suuri jõupingutusi eesotsas riigipea Kersti Kaljulaidiga, et veenda teisi riike meid pooldama.

Näib aga, et mingit õpipoisiaega Eestile selles maailma kõige karmimate volitustega kogus ei anta. Meie oskused töötada julgeolekunõukogus, kellel on õigus otsustada jõu kasutamist riikide vastu, pannakse proovile väga ruttu, kuna USA ja Iraani vaheline pingestunud konflikt jõuab julgeolekunõukogu lauale välja igasuguse kahtluseta.

Eestit mõjutab toimuv väga mitmeti. Esiteks võib konflikt tõsta maailmas nafta hindu. See oleks kasulik naabrile Venemaale, kuid mitte Eestile, kes veab fossiilkütuseid põhiliselt sisse. Teiseks teenib Iraagis ka Eesti sõjaväelasi. Ajalooliselt on Euroopa Liit olnud Iraani vastu märksa sõbralikum kui USA ning siin võib Eesti jõuda mõnel juhul keerulise valikukohani, kui EL ja USA vaated väga kardinaalselt erinevad.

Avalehele
82 Kommentaari
Loe veel: