Arvamus | Vanade jaamahoonete päästmiseks võiks neist luua hostelite võrgustiku
Viimased uudised Eesti Raudteelt seni kasutult seisvate jaamahoonete võimaliku müügi kohta on tekitanud vastakaid arvamusi. Kuni selleni välja, et peaksime need kui kasutud ja ilmetud hooned pikema jututa lammutama. Allakirjutanud kindlasti seda seisukohta ei jaga.
Jaama- ja muud raudteehooned on ajastule omase arhitektuuriga kindlasti säilitamist väärt. Linnades asuvatele ja üksikutele maal asuvatele jaamahoonetele on rakendust leitud ja need on kas restaureeritud (Haapsalu, Tartu) või rekonstrueeritud elamuiks (Saku, Surju). Mõned olulisemad jaamahooned on ka riikliku kaitse alla võetud.
Enamus säilinud ja veel kasutuskõlblikest jaamahoonetest seisab aga nukralt tühjana. Ei aita siin ka lootus omavalitsustele, kes justkui peaksid neist huvitatud olema. Kasutusotstarbeta on raske kui mitte võimatu ajaloolisi hooneid uuele elule äratada. Selleks on vaja kandvaid praktilisi ideid ja kontseptsiooni. Alljärgnevalt pakume välja ühe võimaluse.
Jaamahooned kui tulevikumajakad maal
Kui raudteevõrk rajati üleeelmise sajandi vahetusel 50 aasta jooksul, siis teedevõrk ulatub Eestis sajandite taha ning õnneks need omavahel suures osas ei kattu. Paljud on kindlasti kogenud, et ükskõik mis liinil raudteel sõites kohtab Eestimail paiku ja vaateid, mida auto – või bussiaknast ei näe. Küll aga on kõikidesse jaamade asukohta juurdepääs teedevõrgu kaudu olemas. Seega moodustavad jaamad omamoodi võrgustiku, mis on teedevõrgu kaudu omavahel seotud.
Kirjeldatud võrgustikku saab ära kasutada turismi arendamiseks. Tänaseks on palju, kuid mitte liiga palju tehtud turismi elavdamiseks ja infrastuktuuri rajamiseks väljaspool Tallinna. Õnneks leiab Eesti järjest enam sihtkohana tuntust ja tunnustust tänu meie looduspärandile ja hingamisruumile, mida linnastuvas maailmas igal pool enam ei kohta. Paradoksaalselt leiaksid vaikuses mahajäetuna seisvad jaamahooned just tänu sellele asjaolule uue rakenduse. Ka oleks õigustatud regionaalsed nii Eesti riigi kui EL investeeringud vastava võrgustiku väljaehitamiseks, toimimiseks ja turundamiseks.
Millest me räägime?
Ideaalis peaks enamusest jaamahoonetest saama valitsuse ja omavalitsuste, ka ettevõtjate ja vabakondade koostöös turismi, info, tegevus- ja majutuskohad, mis toimivad üldjuhul aastaringselt ühtse võrgustikuna, analoogselt rahvusvaheliste hostelite ketina. Aga miks mitte hiljem ka selle osana! Pakutavad teenused ja mugavustingimused (näiteks majutus, infopunktid, rattalaenutus jne) standardiseeritakse. Kindlasti ei tähenda see jaamahoonete sisult üheülbaliseks ehitamist. Silmas on peetud külastaja ootusi garanteeritud kvaliteediga teenustele. Kogu võrgustiku pakutavaid teenuseid turundatakse ühiselt läbi digitaalse platvormi.
Samas peaksid jaamahooned vajadusel pakkuma ka kogukonnale vajalikke teenuseid, kasvõi kooskäimiskohta, näituste või väljamüükide, õpitubade korraldamist, miks mitte ka kohaliku ajaloo ekspositsiooni alalist väljapanekut.
Kontseptsiooni sisuks on nii sise- kui välisturismi arendamine maapiirkondades. Jaamahostelid pakuvad võimaluse ööbida, laenutada jalgrattaid, et võtta ette lähemaid ja kaugemaid retki ning jõuda kas järgmisesse hostelisse või samasse kohta tagasi. Viimase puhul saab jätkata Eestimaa avastamist „porgandiga”, mis juba järgmisesse sihtkohta viib. Tänu võrgustikule on võimalik välja töötada piirkondlikud marsruudid, mis seovad kõik huviväärsused ja piirkondlikud teenused ühte paketti ning neid omavahel liites on võimalik kogu Eestit avastada ühest jaamahostelist teise siirdudes.
Kes seda kõike teeks?
Loomulikult ei ole idee teostumine kergete killast. Vastupidi – siin pannakse meie koostöötahe erinevate institutsioonide vahel tõsiselt proovile. Esiteks tuleb kaardistada kõik olemasolevad jaamahooned. Seejärel töötada välja pilootprojekti jaoks kontseptsioon ning piirkond, kust alustada. Väga oluline on kohe alguses kaasata nn riiklik huvi valitsuse, Eesti Raudtee, Elroni ja EAS-i poolt, teadvustada omavalitsustele ja vabaühendustele projektis osalemise vajalikkust ja tingimusi ning leida finantseerimisallikad. Peame loomulikuks, et projekti finantseerimine jääb riigi ja võimalike EL fondide kanda ning selles osalevad ka omavalitsused. Edaspidised ülalpidmiskulud jaguneksid omavalitsuste ja erasektori vahel.
Jaamahostelite võrgustiku juhtimiseks ja arendamiseks tuleb kindlasti luua oma katusorganisatsioon, mis on koostööpartneriks näiteks RMK-le ja teistele turismiteenuste pakkujaile.
Jaamahooned saavad meie idee kohaselt päästetud ja korda ning maale luuakse täiendavalt sadu töökohti. Nutika turunduse korral on võimalik jaamahostelite kaudu Eestit avastama kutsuda tuhandeid sise- ja välisturiste ning näidata maad täiesti uuest vaatenurgast. Ja mis kõige tähtsam – loodav võrgustik toob Eestisse uusi turiste, elavdab siseturismi ja maaelu, jätab rohkem tulu maale ning ka Elron võib julgelt uusi porgandeid juurde tellida.
