Eesti Looduseuurijate Seltsi vastulause: Maalehe metsakaitse artikkel oli eksitav ja pahatahtlik
Artiklis ei ole tõestatud pealkirjas sõnastanud väidet. Märgiline on seegi, et teksti autor ei küsinud artikli eel üheltki rünnatavalt osapoolelt (sh fondilt) artikli põhiteema kohta kommentaari, üksnes ühe ökosüsteemiteenuseid puudutava küsimuse ELUSilt. Paljudele loo faktivigadele on tähelepanu juhtinud ka Eesti Ekspress 10. oktoobri uudiskirjas” Must propagandasõda metsatööstuse moodi”. Toome välja mõned olulisemad faktid, mille teksti autor loost täiesti välja või häguseks jättis, eksitades sellega lugejat ning õõnestades metsakaitsjate mainet.
FAKT 1: Vääriselupaikade kaardistamine on Eestis riiklik kokkulepe, mitte väliste osapoolte riukalik mõjutusplaan.
Vääriselupaiku ehk elurikkaid vana loodusmetsa kilde on Eestis leitud ainult 1,3% metsamaast. Eesti Looduseuurijate Selts (ELUS) ning samuti RMK inventeerivad riigimaadel vääriselupaikasid looduskaitselisest huvist ja siseriiklikust kokkuleppest lähtuvalt. Siseriiklik kokkulepe riigimaadel vääriselupaikade kaitsmiseks tehti juba sajandivahetusel, kui toimus esimene vääriselupaikade inventuur. Selle käigus kaardistati hinnanguliselt ainult pooled vääriselupaigad. Ent ülejäänud jäid aastateks kaardistamata ja neid määrati järjest raiesse. Seetõttu soovib ELUS neid alasid kaardistada.
Praegu kehtiv metsanduse arengukava näeb ette vääriselupaikade jätkuva inventeerimise ja uue metsanduse arengukava (aastani 2030) huvirühmade aruteludel lepiti konsensuslikult ühe eesmärgina arengukava koostamisel kokku, et “Väärtuslike metsaalade säilitamiseks inventeerida kiiresti ja/või võimalikult kuluefektiivselt kõik vääriselupaigad riigi- ja erametsas”. Riigimaadel asuvad vääriselupaigad on keskkonnaministri määruse alusel kaitstud. Ühtlasi nõuab vääriselupaikade kaitset riigimetsas RMK-le antud rahvusvaheline FSC vastutustundliku metsamajandaja sertifikaat.
FAKT 2: Vääriselupaikade säilitamisel on nende rahaline väärtus hinnanguliselt kümneid kuni tuhandeid kordi suurem, kui raiutud puidust saadav tulu.
Maalehe artikli autor küsis ELUSilt enne artikli avaldamist vaid ühe küsimuse: kas meile teadaolevalt on keegi välja arvutanud, kui suur on ühe keskmise VEPi ökosüsteemi teenustest tulev kasu? ELUS saatis lehel kommentaari ning viite kahele Eesti teadustööle, mis on seda väärtust erinevatest aspektidest analüüsinud. Autor aga teadustöid sisuliselt ei arvestanud, võttis aluseks vaid ühe metsatööstuse esitatud ja väga lihtsustatud puidu tulust lähtuva kalkulatsiooni, mis ei põhine teadustööl, ning tegi järgmise järelduse: “Iga kaitse alla võetav hektar metsa toob Eestile konkreetset majanduslikku kahju. Kindlasti toob ta teistpidi ka kasu puutumatu looduse näol, kuid teadmata, kui suur see ikkagi on, jäävad meile üksnes miinused.”
BALTCF fond loodi kohtuvälise kokkuleppe tulemusel Nord Streami keskkonnakahju leevendamiseks, Gazprom fondi tegevuses ei osale.
Artiklist välja jäetud maaülikooli magistritööst selgub aga, et Järvselja põlismetsa erinevate ökosüsteemiteenuste (elurikkus, turism, teadus/haridus) hind on igaüks eraldi kümneid või tuhandeid kordi suurem, kui sealt saadav puidutulu. Lisaks on Maalehe artiklis põgusalt viidatud süsiniku sidumisele kui ühele ökosüsteemsele teenusele, mille hind on samuti mitmeid kordi suurem võrreldes puidutuluga. Seega on artiklis toodud järeldus vale.
FAKT 3. BALTCF fond loodi kohtuvälise kokkuleppe tulemusel Nord Streami keskkonnakahju leevendamiseks, Gazprom fondi tegevuses ei osale.
Baltic Sea Conservation Foundation (BALTCF) loodi 2014. aastal Nord Streami gaasijuhtme negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. Nord Stream maksis toona ühekordselt ja tagastamatult kohtuvälise kokkuleppe tulemusel hüvitise Läänemere keskkonna kahjustamise eest. Selle raha kasutamiseks moodustati BALTCF fond, et suunata see raha otseselt Läänemere ja selle ümbruse keskkonnaseisundi parandamiseks.
Vääriselupaikade säilitamisel on nende rahaline väärtus hinnanguliselt kümneid kuni tuhandeid kordi suurem kui raiutud puidust saadav tulu.
Fond loodi kokkuleppena Nord Streami, suurte keskkonnaühenduste WWF Germany (World Wide Fund for Nature), NABU (Nature and Biodiversity Conservation Union), BUND (Friends of the Earth) ja Saksa kohaliku liidumaa Mecklenburg-Vorpommern vahel. Gazprom fondi tegevust ei suuna. Fondi eesmärgid, tegevus ja juhtimine on avalik. Loe ka fondi vastulauset Maalehe portaalist.
BALTCF fondist toetatakse kümneid Läänemere valgala olukorra parandamiseks loodud projekte. Eestis on BALTCF fondist projektitaotlusele positiivse rahastusotsuse saanud vaid ELUS ning Kotkaklubi, viimase projekti partneriteks on RMK ja keskkonnaamet. Kõigi Eestis ja mujal rahastatud projektide kohta saab lugeda iga soovija fondi kodulehelt: baltcf.org/portfolio.
