Piret Tali Erakogu

Ühel suvepäeval leidsin kergliiklusteelt vanema daami, kes küsis väriseva häälega, et kus on Pärnu Metsakalmistu. Ta oli eksinud, sest seni talle tuttaval maastikul ei näinud miski enam selline välja nagu kunagi.

Seal, kus oli olnud raudteetamm, oli neljarealine maantee; seal, kus oli kitsarööpmelise raudteetamm, oli kergliiklustee, kus tuhisesid mööda ratta- ja rulluisusportlased. Maantee alt läksid valgustatud tunnelid jõeni. Metsast oli saanud niidetav park. Raudteejaama hoonest lage plats. Mitte ükski maamärk polnud kerges paanikas naisele tuttav.

Tulin rattalt maha ja katsusin vanainimest lohutada ning mõistetega Riia ja Pärnu saada tema sisemise kompassi paika. Ning korraga tundsin tohutut samastumist.

Avalehele
1 Kommentaari