Elu käib üles-alla

Värskesse lehte on sattunud kokku kaks uudist, millel on sarnane eellugu. Väätsa Agro alustas Eesti suurima piimatootmiskompleksi ehitust ja Weroli (nüüd Scanola Baltic) väravas on rivi rapsiautodest, kes ootavad järjekorras, et oma koormad õliks pressida lasta.

Kumbki neist pole järjepanu edukalt ülesmäge tormanud. Vastupidi – mõlema praegused edulood on alguse saanud pankrotiohust.

Õnneks pole pankrot põllumajandussektoris veel nii igapäevane nähtus kui mitmes muus äris. Kaks nimetatut, Väätsa Agro ja Werol Tehaste omad ongi suurimad, mis viimasest viisaastakust meelde jäänud.

Mõlemad lood on erinevad ja Maaleht on olnud mitte ainult praeguse edu, vaid ka varasemate raskuste tunnistajaks.

Väätsa Agro käis 2006.–2012. aastani käest kätte ja seda solgutati pankoti või saneerimise vaidlustes kohtust kohtusse. Pankrotini asi õnneks ei jõudnud, tehase ostis koos kohustustega ära investor Joachim Heleniuse firma Trigon Agri.

Werol Tehased elas läbi ränga pankrotimenetluse, kus ei kaotanud ainult tehas ise, vaid ka paljud põllumehed. Kuigi ka selle ettevõtte ostis uus omanik, käib pankrotiprotsess siiani ja lõppu kohtu kinnitusel veel ei paista.

Kindlasti pole kumbki lahendus meelepärane kõigile seotud isikutele. Ilmselt pole Weroli saatuse üle õnnelikud need põllumajandusfirmad, kelle raha jäi pankrotipessa, ega ka paljud põllumehed. Minugi talu raha – kuigi väike summa – jäi sinna ning on seal ilmselt aegade lõpuni. Nagu pole kindel ka see, kas Swedbank on Trigoni maksegraafikuga sajaprotsendiliselt rahul või ainult lepib sellega.

Mõlemad firmad aga praegu toimivad, laienevad ja uuenevad, töölised on säilitanud oma töökohad ja elu läheb edasi. Jah, meepotis on ka tõrvatilku, ent laiemas plaanis vaadates on toimiv ja raha teeniv ettevõte siiski parem kui lagunev suurfarm või tabalukuga suletud tehasevärav.