ERAKONNAD: hea haridus on üle kõige
Eesti Vabaerakond
KRISTA ARU
1. Millised on Eesti hariduse arengu prioriteedid?
Õpetajaamet peab taas au sisse tõusma. Haridussüsteem tuleks vabastada mõttetust bürokraatiast. Rahva üldine haridustase on üks omariikluse tagatisi, seega peavad alg-, üld- ja kutseharidus olema kõigile ühtmoodi kättesaadavad. Alghariduse peaks laps saama kodulähedasest koolist. Gümnaasiumiharidus peaks soodustama edasist tee- ja ametivalikut ning kutseõpe lähtuma ettevõtluse vajadustest. Julgemalt ja mitmekesisemate vahenditega tuleks edendada huviõpet ja teadusringe.
2. Kuidas tagada, et üleriigiline koolivõrk toimiks ühtsetel alustel?
Alg-, üld- ja kutseharidust suunab riiklik õppekava, milles on koht ja võimalus regiooni omapära ning kohalikke vajadusi arvestava huviõppe lisamiseks. Vaja on suurendada omavalitsustasandi õigust ja vastutust omakandi hariduselu edendamisel, huviringide ja täiendõppe korraldamisel. Kõikjal kaasata kooli huviõppe arendamiseks ettevõtteid ja ettevõtjaid. Tagada koolisüsteemi paindlikkus ja kaasaegsus regioonist sõltumata, tuginedes e-Eesti võimekusele.
3. Kuidas tõsta õpetamise kvaliteeti ja toetada õpetajat?
See sõltub meist kõigist, igast üksikust inimesest ja tema suhtumisest: õpetaja elukutse väärikust ja mõjukust tuleb mõista ning vääriliselt hinnata. Vahepealsete aastate võidujooksus edukusele on õpetajaameti tegelik tähtsus vahetatud juttudeks palgarahast ning nii trambitud katki mitte ainult õpetaja autoriteet, vaid ka ametiau. Õpetaja ei pea elamisväärset palka paluma. Kui suudame tegemistes väärtuspõhiseks kasvada, kerkib taas aukohale õpetaja ning paraneb ka õpetamise kvaliteet.
Rahva Ühtsuse Erakond
RAMO PENER
1. KOVi arengukava peab olema seotud konkreetse kooli arengukavaga, ja vastupidi. Tõsta kutsehariduse renomeed. Kõrghariduse reform – lõpetada erialade dubleerimine. Toetame hariduse radikaalset ümberorienteerumist reaal- ja loodusainetele ning insenertehnilistele erialadele juba algharidusest peale. Riigil peab olema õigus osaleda kõrgkoolide õppekavade koostamisel, et hoida ära maksumaksja jaoks ebaotstarbekaid kulusid ja vältida noorte õppimist erialadel, mille järele puudub reaalne vajadus.
2. Eristada haldusterritoriaalset ning koolivõrgureformi.
Välja selgitada (uuringud, prognoosid), millistes linnades ja valdades või maakonnakeskustes olgu gümnaasiumid (1.−12. kl), millistes 10.−12. kl, kus puhas põhikool, lasteaed-algkool, lasteaed-põhikool. Riigigümnaasiumide loomine maakonnakeskustesse. Algkooliõpilastel peab olema võimalus käia kodulähedases koolis – selleks võib kasutada ka kultuuri- ja rahvamajasid.
3. Tugipersonali olemasolu igas õppeasutuses. Diferentseeritud õppekavade väljatöötamine hariduslike erivajadustega õpilastele. Koduõppe senisest suurem KOVi- ja riigipoolne finantseerimine. Suuremad õigused kooli juhtkonnale ja õpetajale distsiplinaarsete meetmete kasutamisel. Õpetaja pidev eri-, kutse- ja ametialane koolitus.
IRL
KAIA IVA
1. Kõige olulisem on liikumine uue õpikäsitluse suunas, mis asetab rõhu probleemilahendusoskuse arendamisele ning elukestva õppe printsiibi juurutamisele. Silmas pidada, et haridus looks võimalused majanduskasvuks, võtta suund, et igal inimesel oleks erialane haridus. Laiendada ettevõtlusõpet. Suurendada praktika mahtu nii kutse- kui ka kõrghariduses. Käivitada tõhus õpipoisikoolituse programm.
2. Alghariduses peame kindlustama riigi investeeringutoega lasteaiakoha kõigile soovijaile. Põhihariduses tuleb riigil teha koostööd KOVidega, et vältida hariduslikku kihistumist, ja väärtustada kodulähedast põhikooli. Järelevalve peab olema vähekoormav, kuid tõhus. Suurendame koolide iseotsustamist. Üleriigilise tugiprogrammi abil laiendada eesti keele õpet lasteaedades ja tagada venekeelsetes põhikoolides kõigi lõpetajate riigikeele oskus tasemel B2.
3. Kvaliteedi võti on tugev ja motiveeritud õpetajaskond ning vastutustundlik juhtimine. Õpetajate palk peab jõudma120%ni riigi keskmisest palgatasemest. Tulemusrahastamise ja järelevalvega tuleb tagada koolijuhi suurem vastutus õppetöö tulemuslikkuse ja kooli üldseisundi eest.
Samuti tuleb tagada riiklik rahastus tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamiseks lasteaiast gümnaasiumini.
Keskerakond
MAILIS REPS
1. Hoiame võimalikult palju koole elus. Maakoolide kadumine ei vii meid riigina kuidagi edasi. Et gümnaasiume ei suletaks liialt kergekäeliselt. Las lapsed olla kodulähedases gümnaasiumis. Väikeste kutsekoolide säilitamine. Oleme pannud ametikoolidesse palju raha sisse ja igas maakonnas peab säilima võimalus kutsehariduse omandamiseks. Loodame, et Põltsamaa ei ole näide riiklikust suunast, see oleks väga ohtlik tendents.
2. Võtmesõnaks on tugev ja hea haridusega õpetaja, kes saab väärilist tasu. Kui me suudame kaitsepoliitikas rahaliselt kokku leppida, peame kohe kokku leppima ka õpetajate palgatõusu. Peame looma niisuguse kokkuleppe, mis seoks ka tulevasi peaministreid ja rahandusministreid. Reaalselt tuleb leida lisavahendeid haridusse, see kõik tuleb vaid sisemiste ressursside arvelt.
3. Kõige olulisem on lõpetada õpetajate kiusamine. Kaduma peavad üleöö tehtud muudatused, mis halvendasid selgelt õpetajate olukorda: ametijärkude kaotamine, lisatasude kadu, klassijuhataja töö eest tasu maksmise kaotamine. Suuri muudatusi ei saa teha õpetajatega läbi rääkimata. Haridus peab olema riigi prioriteet.
Reformierakond
URMAS KLAAS
2. Peame loomulikuks, et igale lapsele on tagatud võimalus käia kodulähedases algkoolis, tugevas ühtsushariduse põhimõttel tegutsevas põhikoolis ning valikuid pakkuvas konkurentsivõimelises gümnaasiumis.
Selleks on vajalik koostöös omavalitsuste ja vabaühendustega välja töötada täpne kava optimaalse koolivõrgu väljakujundamiseks. Tuleb tagada koolide võrdne kohtlemine KOVi- ja riigipoolsel rahastamisel
3. Oluline on tähtsustada nii õpetajate baasharidust kui hilisemat täienduskoolitust, et õppeprotsess oleks ajakohane. Tugevdada koolide enesekorraldusõigust, suurendades koolijuhtide ja õpetajate õigust ning vastutust otsustada õppe läbiviimise meetodite ja koolielu korralduse üle. Muukeelsetes koolides tuleb alates 1. klassist tagada kvaliteetne eesti keele õpe. Mitte mingil juhul ei toeta me populistlikke ettepanekuid pidurdada eestikeelsele õppele üleminekut venekeelsetes koolides.
EKRE
IMRE MÜRK
1. Eesti hariduse prioriteediks on õppiv ühiskond ja see, et haridus tagaks eduka toimetuleku tööelus. Kuivõrd noorte arv ühiskonnas on langustrendis ning vanemaealiste osakaal kasvab, siis kasvab elukestva õppe roll ühiskonnas. Ühiskonnale laiemalt kutse- ja kõrghariduse omandamise võimaldamine eeldab haridussüsteemi suuremat paindlikkust ja kvaliteedi kasvu.
2. Igal lapsel peab olema võimalik käia koolis kodu lähedal. Praegu on selle tagamine eelkõige KOVi ülesanne, kuid selleks ei ole eraldatud piisavalt raha. Abiks võiks siin olla ka era- ja riigikoolid, kes aitavad leida parimaid toimivaid lahendusi. Meil ei ole vaja standardseid õpilasi standardsetest koolidest, vaid seda, et iga inimese potentsiaal leitakse ja rakendatakse.
3. Tuleb vähendada kontrolli ja bürokraatiat, anda õpetajale vabamad käed oma aine õpetamisel. Õpilastele ja õpetajatele on vaja tagada inimlik ning turvaline ja viljakas töökeskkond. Õpetajale tuleb anda võimalus (palka säilitades) kasutada iga viie tööaasta kestel üht õppetööst vaba poolaastat enesetäienduseks.
Erakond Eestimaa Rohelised
RAIVO JUURAK
1. Hariduspoliitiline prioriteet on üleminek individuaalselt õppelt rühmadena õppimisele, nagu tehakse Põhjamaades, Hollandis. Vene kodukeelega lastele eesti keele varakult selgeks õpetamine. Võtame vastu riikliku programmi, mis tagab igal aastal vähemalt kümne lasteaia keelekümblusele ülemineku. Ka eesti lapsed peavad saama vene, saksa, inglise, prantsuse kõnekeele selgeks juba lasteaias.
2. Algklassilapsed peavad saama õppida kodu lähedal, sulgemisohus algkoole peab riik toetama. Kodust mõnevõrra kaugemal koolis käijale peab olema transport tasuta ja koolil õpilaskodu. Toetame riigigümnaasiumide võrgu rajamist ning sobivuse korral üldharidus- ja kutsekoolide ühendamist. Loome tingimused koolide konsortsiumide tekkeks.
3. Õpetajad ootavad juba ammu videoülesvõtteid uutest efektiivsematest õpetamise meetoditest, samuti parimate õpetajate tundide videosalvestisi ja konspekte, mida on õigus oma tundides kasutada. Õpetaja ootab elektroonilist õppevara, millega õpilased saavad tunnis õpitut iseseisvalt harjutada, samuti elektroonilisi kontrolltöid, mille parandamine võtab arvutil vaid mõne hetke. Õpetaja ootab täiendusõpet, mis on kooskõlas kutsenõuetega.
SDE
JEVGENI OSSINOVSKI
1. Keskseks mõtteks peaks olema see, et iga laps meie ühiskonnas on väärtus – andeid tuleb märgata, toetada, arendada. Hariduslike erivajadustega lapsi peab toetama. See eeldab hästi toimivat tugispetsialistide võrgustikku. Iga laps peab leidma endale täiskasvanuna võimetekohast rakendust, kogema toimetulekut. Õpetajakoolitus peab arvestama õpetaja muutunud/muutuva rolliga ühiskonnas. Õpetaja peab saama väärilist palka.
2. Vähenev õpilaste arv sunnib gümnaasiumiharidust maakonnakeskustesse koondama. Igasse valda peab aga jääma korralik põhikool. Gümnaasiumide koondamine maakonnakeskustesse koos koolimajade ümberehitusega aitab KOVil kulusid kokku hoida. Suured majandamiskulud on aga üks oluline põhjus, miks Eestis läheb vaid kolmandik üldhariduskuludest õpetajate palkadeks. Väiksemad majandamiskulud võimaldavad KOVil suunata rohkem raha põhikoolile.
3. Läbi kvalitatiivse hüppe õpetaja esma- ja täienduskoolituses, mille kaudu muutuks arusaam õpetaja rollist infost üleküllastunud infotehnoloogiakeskses ühiskonnas. Oluline on õpetajat väärtustav ja motiveeriv palk. Hästi toimivas organisatsioonis on terved suhted nii õpilaste, õpetajate kui lastevanematega. Sellisesse kollektiivi on noor õpetaja oodatud, seal saab ta tuge kogenumatelt kolleegidelt.
Kommentaar
LAURA KIRSSsõltumatu mõttekoja Praxis hariduspoliitika analüütik
Süsteemi tuntakse vähe
Eesti hariduse pikaajaline murekoht on õpilaste väljalangemine koolist. Huvitaval kombel ei maini peale Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) seda probleemi keegi teine. Samas ei selgu RÜE vastustest, mida kavatsetakse ette võtta. Erakonna seisukohad jäävad üsna loosunglikuks.
Õpetajaameti väärtustamine on kõigi erakondade vastustes ühel või teisel moel välja toodud. Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Keskerakond (KE) ja Reformierakond (RE) on käinud välja konkreetsed eesmärgid, samas RÜE on panustanud õpetajate ühekordsele lähtetoetusele ning Eesti Vabaerakond (EVE) kõneleb üldisemalt vaid ühiskondlikust hoiakust. RE ja KE räägivad ka õpetajate töökeskkonna parandamisest (töökoormuse, bürokraatia vähendamine).
Hariduse sisulise poole pealt on uue õpikäsitluse kui Eesti elukestva strateegia ühe põhilise eesmärgi selgelt ära märkinud IRL, teistes vastustes võib märgata sellele vaid teatud vihjeid. Koolis õpitu tugevam seostamine praktilise eluga ja/või elus hakkamasaamise toetamine on siiski mitmele erakonnale oluline – RÜE mainib tööharjumuse kujundamist, IRL praktika osatähtsuse tõstmist, RE paneb rõhku majandusalaste ja igapäevaeluliste teadmiste arendamisele.
Digioskuste kui haridusstrateegia samuti ühe olulise teema kajastamist on pidanud vajalikuks RE.
Koolivõrgu küsimuses paistab silma KE põhimõtteline vastandumine teistele erakondadele, toonitades igal juhul kodulähedaste gümnaasiumide hoidmise tähtsust. Teised erakonnad leiavad, et keskhariduse omandamisel ei ole koduläheduse põhimõte esmatähtis, pigem on tähtsad kvaliteet ja valikuvõimalused.
Mõnest vastusest (eelkõige RÜE) paistab kahjuks läbi ka praeguse hariduskorralduse ja -süsteemi vähene tundmine.
