Heiki Maiberg: kahjuks ratastel kella ei ole või ratturid neid ei kasuta
(2)| PANIN TÄHELE |
Elan Laulasmaal. Hiljuti ehitati Keila-Joast Kloogani kergtee. Kasutan seda teed iga päev koeraga jalutamiseks. Samuti kasutavad seda teed ratturid.
Koertel on komme nuuskida mööda maad nii ühel kui ka teisel pool teed. Kahjuks ei arvesta sellega ratturid.
Minu teada on jalgrattal kohustuslik ka kell. Selja tagant lähenedes võta hoog maha ja anna kella. Saaksin koera lühema rihma otsa võtta ja rattur saaks ohutult meist mööduda. Tegelikkuses kahjuks ratastel kella ei ole või ratturid neid ei kasuta. Koeraomanik peab jalutades pidevalt vahtima üle õla, et õnnetust ei juhtuks.
Ratturi tavaline käitumine on selline, et suurel kiirusel selja tagant liginedes kõlab röögatus: “Eest ära!” Viies nii koera kui ka koeraomaniku infarkti äärele.
