Ivar Soopan: relvaloa andja ei tohi olla kummitempel

| JUHTKIRI |

Ta oli Texase farmeri peres üles kasvanud noor mees. Millegipärast oli ta 2003. aastal Iraagi sõtta sattunud. Rääkis inglise keelt lõunaosariiklasele omaselt – keeruline oli aru saada, mida ütles.

Kui Bagdadis asuva USA sõjaväelinnaku konteinerelamusse astusin, pobises ta vaevumärgatavalt midagi tervituseks, istus oma välivoodil ja silitas põlvedele asetatud kuulipildujat, mille oli mõne aja eest Humwee sõjamasina katuselt maha monteerinud.

Põhjus, miks ta oli kahekohalises konteineris üksi, selgus juba enne, kui mind temaga ühte tuppa paigutati – tema relvavennad ei soovinud kuulipilduriga sama õhku hingata. Miks, selle peale vastati mulle muigega, mis ütles: küll ise näed.

See oli veider õhtu ja öö.