Veel mõni kuu tagasi ei oleks ma osanud pakkuda, et Andrus Ansip kandideerib Reformierakonna avatähena, kuna ta ei viitsi Riigikogus istuda. Et Marju Lauristin mõtleb tõsiselt, et veedab järgmised viis aastat seitsmendas taevas – lennates iga nädal Tallinna ja Brüsseli vahet. Et Edgar Savisaar tahab vanade kamraadide Ansipi ja Lauristiniga taas kord rinda pista. Et Tunne Kelam saab Ukrainas toimuvast ainult indu juurde. Et Indrek Tarandi fenomen ei taha kuidagi vaibuda. Jääb üle vaid üks koht – kas Jüri Ratasele või Kaja Kallasele või...

Sõnumi elulisus

Seekordsed valimised on nagu Vana Baskini Teatri etendus – endiste aegade superstaaride paraad. Anvar Samost ju proovib uut rolli mängida, aga kui kõik lavapartnerid kordavad teksti, mida nad on viimased 25 aastat silbilise täpsuse, hiilgava üksluisuse ning miimilise saamatusega esitanud, ei kaigu ükski narratiiviotsing kuigi veenvalt. Pigem sobib meile Konstantin Pätsi joon, kes veel 1939. aastal vabariigi aastapäeva paraadil tõi välja, kuivõrd nutikalt on Eesti suutnud oma naabritega rahus elada ning milline tarkus see on olnud…

Avalehele
13 Kommentaari
Loe veel: