Eks ihaldatuim väljund on muukeelne ja rahvusvaheline, aga ennekõike on tegu meie identiteediloome ja olemise eri tahkude mõtestamisega enamasti meie oma emakeeles viisil, mis peaks ka meie emakeeles lugejatele korda minema. Eero Vabamägi

Mõlemad teemad tulitavad. Ent järgnevalt tuleb juttu väheke muu kandi pealt. Tehkem siin aga kõigepealt vahet: teadus on rahvusvaheline ja väga spetsiifilisel täppisteaduslikul artiklil ei pruugigi oma emakeeles lugejaid-mõistjaid olla peale autori enese. Rahvusteaduste puhul (ajalugu, keele- ja kirjandusteadus, folkloristika, etnoloogia jne) on asi aga teisiti. 

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: