Juhani Püttsepp: kas viiekümne aasta pärast võiks keegi automüra mäletada ja taga igatseda?

| KOLUMN |

Soojadel ja sombustel sügisõhtutel kostab ikka kuskilt taamalt, vist naabertalust: huua-huua-huua. Sügavat muljet tekitav masina undamine, millest igatsuslikult kõneleb mu ema. Ise olen saanud seda mõnel korra kuulata Heino Prosti põllutöömasinate muuseumis.

Soojadel ja sombustel sügisõhtutel kostab ikka kuskilt taamalt, vist naabertalust: huua-huua-huua. Sügavat muljet tekitav masina undamine, millest igatsuslikult kõneleb mu ema. Ise olen saanud seda mõnel korra kuulata Heino Prosti põllutöömasinate muuseumis.

Milline rõõmustav heli võiks olla nüüd selle huua-huua asemele astunud?