Juhtkiri: Etendus algab
Muidu rutiinse ja igavavõitu uudise muutis hoobilt hitiks lõigu lõpus kaadrisse astunud Kalle Laanet. Uskumatu lugu: endine kohalik politseiprefekt ja politseiameti peadirektor tahab saada abipolitseinikuks.
Järgnes uudise järelkajastus nii suurtes kui väiksemates meediaväljaannetes − mõistagi ei olnud enam peateemaks see, et kusagil ülemeremaal omandasid oskusi abipolitseinikud, vaid ikka kunagise Keskerakonna siseministri, nüüdse Riigikogu vabamehe uue väljakutse kohta.
Just nende ridade kirjutamise ajal avas selle nädala kolmapäeval Edgar Savisaar Tallinna Loomaaias ninasarvikuekspositsiooni. Nagu ta avab suve lõpus Rahvarinde muuseumi ja Lasnamäe õigeusukiriku. Viimases linnaosa lehes, mille postkasti sain, oli linnaosavanema piltide arv kasvanud kahelt kolmele. IRL saatis postkasti küsitluse, Reformierakond värbab vanainimesi, sotsid väidetavalt kultuuritegelasi.
Seda, et see kõik on seotud lähenevate kohalike valimistega, poleks vaja siinkohal eraldi üle korrata. Olulisem on tähele panna ja ära tunda, et siingi peitub saatan pisiasjades. Ja need saavad nende valimiste puhul senisest märksa olulisemaks. Kohe selgitan.
Rahvakogus oli valimistega seonduv konkurentsitult populaarseim teema kaasarääkimiseks. Valimiste reklaami ja rahastamise teema sai kokkuvõttes üle 450 ettepaneku, mis ükski ei olnud kehtiva süsteemi toetuseks. Kõik see on loonud ühiskonnas olukorra, et poliitiline (nii tänava- kui tele)reklaam tekitab inimestes juba ette tülgastustunde ja eemaletõukava hoiaku.
Kuidas siis ikkagi leida tee valija südamesse? Luurajate terminit kasutades: tuleb infiltreeruda. Pugeda sisse konverentsisaali ustest, leida koht rahvakoosolekute esinejate hulgas, või veel parem − koht presiidiumis. Kasuks tulevad veel rahvapärane hoiak ja Facebooki-oskus. Nagu tunnistas mulle kunagi üks reklaamiinimene: meid ei huvita reklaamiklots, selle jaksame alati osta. Aga meid huvitab väga, mitu korda te meie nime tekstis mainite.
Seetõttu saavad eelseisvad valimised olema rasked kõigile: nii poliitikutele, valijatele kui ka meediainimestele, kelle tarkus on valskus eos ära tunda kas või nende kriteeriumide järgi, millest Maaleht mõni aeg tagasi kirjutas.
Kõigil ei pruugi valimiste-eelse positiivse kuvandi loomine muidugi nii edukalt õnnestuda. Reformierakonna kandidaadi kandidaat Tallinna linnapea kohale Laine Randjärv ei suutnud hiljuti kaitsta oma doktorikraadi Tartu ülikoolis. Kui sa ei suuda tõestada end akadeemiliselt, võid “Foorumi” saates rääkida uutest ideedest linnamajanduses mida tahes, aga oleme
ausad, veenvust jääb väheks.
Lõpetuseks aga ka väike lohutus kõigile neile, kes mitte ainult võimu juurde, vaid ka kohalikku elu edendama pürivad. “Nimi ja amet ei riku meest, kui mees ise on tubli ja austamisvääriline,” ütles Raja Teele, ja tal oli tuline õigus. Ja Kiire-isandad roogib elu valest ametist loodetavasti ka tulevikus ise välja.
