JUHTKIRI: Teha uusi või parandada vanu?

Kolleeg rääkis hiljuti anekdoodi, kuidas juudi mees käib nutumüüri juures palvetamas. Iga päev tunde ja tunde. Kui talt küsiti, kas palvetamisest ka kasu on, vastas mees: räägi nagu müüriga.

Eelmisel aastal kirjutas Maaleht korduvalt ja põhjalikult alkoholiaktsiisi mõjudest. Võtsime ette statistika ja uuringud, juba avaldunud ja selgelt ennustatavad mõjud ning teiste riikide samasuguste otsuste kogemused.

Mõni poliitik süüdistas meid alkoholiärimeestele lobitöö tegemises, saamata ise seejuures aru, et maksude ja aktsiisidega katsetades mängib valitud seltskond kinnises toas inimestelt saadud rahatähtedega kaarte ja seal laua taga alati keegi kaotab. Kaotus ei tule aga valitud seltskonna taskust, vaid ukse tagant meie arvelt.

Faktidel põhinevad hoiatused ei tähendanud pikka aega valitsusele midagi. Räägi ja räägi, aga seisab nagu jonnipunn, rusikas käed taskus ning süüdistab rääkijat niisama kiusamises.

Alkoholiaktsiis oli läinud aasta märksõna ja see ei kao kuhugi ka uuel aastal. Vahe möödunuga on aga selles, et tänavu hakkame “kaardimängust” tekkinud võlga tasuma.