Kas advendiaja algust tähistate?
Gunnar Kotiesen
vaimulik
Advendiaja algus on meie peres väga olulise tähendusega. Ühest küljest on see põneva kingiootuse algus, kuid meie jaoks on veel tähtsam taastähistada ka oma koduringis Jumala suurima kingituse sündimist ja sellega seotud sündmuste algust.
Olen pastor ja just see päev on tegemisi-toimetamisi täis ning seetõttu tähistame seda pere keskel üsna varajase ühise hommikukohvi ja väikeste kingitustega. Kuna korraldame Rakveres kristlike kogudustega juba kuuendat aastat järjest
1. advendiga algavaid kirikupäevi, siis meie pere õhtu lõpeb ühiselt selle sündmuse raames toimuval meeleolukal kontserdil.
Mikk Sarv
teadmamees
Esimene advent on meil rohkem peresisene päev, kirikusse me sel päeval ei lähe. Lapsel on sellest päevast suss akna peal ja päkapikud toovad sinna sisse midagi. Alati on päkapikud soki juba esimesel päeval üles leidnud.
Koduaias teeme väikese lõkke, kui ilm seda vähegi lubab. Samuti viime lindudele süüa, paneme neile rasvapalli rippuma.
Kirikusse lähen 3. advendil − Tartu katoliku kirikusse kutsuti mind koos Aivar Täpsi, Raho Langsepa ja Tarmo Tabasega (ja mine tea, ehk tuleb veel keegi) – regilaule ja põnevat muusikat esitama.
Anneli Tõevere-Kaur
ERRi avalike suhete juht
Minu suhe tähtpäevadesse on enamasti sisemine, olen tähistaja oma mõtetes. Mu abikaasale sobib samuti nii. Ja advendiaja kõige suurem kingitus on aina lähemale tulev rahutunne. Ainuke kaunistus on meie kodus sel ajal küünlad. Kuuske ega ka oksi ei too me kindlasti, las loodus elab oma elu.
Lapsepõlvestki on kõige ilusam pühademälestus lumisesse metsa minekust, kus süütasime mõneks ajaks ühel kuusel küünlad ja viisime metsloomadele toitu.
Sisemise tähistamise tausta loob seegi, et vanemaks saades on aina selgem – head tuleb teha ja häid mõtteid mõelda alati, nii tihti kui võimalik, mitte ainult pühade puhul. Olen kindel, et see on väga paljude jaoks nii, selles suunas me läheme. Ning kodu peab samuti ilus ja korras olema alati, et hingeski oleks selle toel kord. Ka pühalikkuse tunne ei sõltu mul tähtpäevadest.
Viido Polikarpus
loome- ja ärimees
Tavaliselt tuleb mu naine Heli Tallinnast siis koju. Külastame tema ema ja isa Osula surnuaial, põletame küünlaid ning seejärel sõidame Urvaste kirikusse. Järjekord võib ka vastupidine olla, kuidas kunagi paremini sobib. Sellest on saanud meil 1. advendi tähistamise rituaal.
Ma ei ole suur kirikuinimene. Olen USAs üles kasvanud, meil ei olnud kodus advendi tähistamist. Mulle küll meeldivad rituaalsed asjad, need sunnivad tugitoolist välja tulema ja midagi igapäevasest erinevat tegema.
Advendiaja tähistamine on alles Eestis mulle rohkem külge hakanud, olen siin selle kombestikuga kaasa läinud.
Ma olen ikka seda meelt olnud, et eestlased on südames rohkem taarausulised. Ristiusu on eestlane mu meelest pealesunnitult vastu võtnud.
