Algas kampaania, et korjata tammetõrusid ja kasvatada tammeistikuid Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks 2018. aastal. Juba näidatakse televiisoris, nii nalja- kui ka tõsiseltvõetavates saadetes, kuidas pannakse tõrusid lillepotti kasvama.

Minu meelest tasuks enne kõik põhjalikult läbi mõelda. Muidu võib juhtuda, et sellest ettevõtmisest kujuneb ainult suure käraga kampaania, kus võisteldakse selles, kes rohkem istutab. Ühel hetkel selgub aga, et see ala, kuhu kevadel sai sada tamme istutatud, ei ole metsloomade eest tarastatud, et ei ole ressursse kastmiseks, rohimiseks, või et see tammik ei saagi järgmiseks sajaks aastaks nende puude kasvukohaks jääda.

Kuhu ja kuidas istutada

Mis ikkagi teha sel sügisel korjatud tõrudega? Need tuleb panna potti küll, aga koos liivaga ja katta peene traatvõrguga ning talveks maasse kaevata. Siis on kindel, et hiired ja rotid neid ära ei söö. Kevadel panna viljaka mullaga peenrasse, jättes tõrude vaheks 5 cm. Suve algul pritsida istikuid jahukastevastase preparaadiga.

Kaheaastased istikud tuleb võtta kevadel peenrast välja, kärpida juuri ja istutada tagasi juba suurema vahega, s.o 10 cm. Seda nimetatakse istikute koolitamiseks. Ja nii tuleks teha veel viis aastat, et saada istutamiseks sobivad puud, mitte vitsad vabariigi 105. aastapäevaks.

Praeguse plaani järgi jääb sel sügisel korjatud tõrudel aega istikuks kasvada 2018. aasta kevadeni. Kuna parim aeg paljasjuursete tammede istutamiseks on kevad, siis on ees ainult kolm hooaega. Sel sügisel korjatud tõrudest on selleks ajaks kasvanud heal juhul vaid poolemeetrised vitsad.

Kuna tammede normaalne istutusvahe peaks olema 7–10 m, läheb 100 puu istutamiseks vaja kuni 10 000 m². Maa-ala valikul peab arvestama, et tamm on mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi, ei talu liigniiskust ega põuda.

On ka teisi võimalusi

Maanteeääred ei sobi tammealleeks, sest puud ei talu vibratsiooni ja ka maanteede soolamist – nooremas eas on juured maapinna lähedal ja puud hukkuvad.

Ka ei sobi noored puud vanade alleede ega parkide täienduseks, sest vanade puude tihe juurestik võtab noortelt jõu, lisaks on tammed väga valgusnõudlikud.

Noored puud tuleb vanade võradest piisavalt kaugele istutada, mitte mingil juhul nende alla, nagu vahel on tehtud.

Nii et enne, kui tegutsema hakata, soovitan ringi vaadata, mis puud ümbruskonnas kasvavad, mis on terved ja ilusad. Ajad on ju muutunud, kliima samuti, inimesed on muutunud. Ja arvestada tasuks kindlasti sellega, et harilik tamm on aeglase kasvuga ega pole haiguskindel, isegi tamme-äkksurm on meile jõudnud.