Kindlasti ei tasu kiidelda, et meie “haldjariigis” selliseid asju ei toimu – paljude soolist võrdõiguslikkust puudutavate näitajate poolest on Eesti masendavalt ajast maas. Lisaks jõuavad ka teised poliitilised, kogukonnapõhised ja kultuurilised õppetunnid Eesti ühiskonda suure viivitusega, sageli läbi kohaliku tragöödia. Ehk et seni, kuni king konkreetselt ei pigista, istume nagu kuldid rukkis ja õnnitleme end muude, pragmaatilisemat laadi saavutuste puhul nagu majanduskasv, madalam alkoholiaktsiis, digiriik või puhas loodus.