Lapsepõlves olid talved lumisemad. Eks ikka – põlv oli maa suhtes ka madalamal. Aga korralikku – vahel vöönigi – lund ma mäletan. Elasin keset metsa. Praegu mõtlen, et nagu looduspargis – kraavipervel oksi närivad kitsed ja põdrad, hüplevad jänesed oma käpakirjaga ning vudivad punased rebased nagu jalgadega kraed. Puuoksal jauravad linnud, tuvid pööningul, rääkimata laudaperest. Aga kuidas jõudis 1970. aastatel minuni teadmine ja tunne Eesti Vabariigi sünnipäevast?

Avalehele
3 Kommentaari
Loe veel: