Veidi kavalust andis põllukesel ka rakendada: herned kasvavad kunagistes õlitünnides ja ripuvad juba otsakestega üle ääre, ilma kepita herned. Kui vanaemale saaks näidata, aga ainult mõttes – tema puhkab juba 11 aastat Jaani-Peebu rahupaigas.

Kui meenutan tema sirgeid, ilma ainsagi rohulibleta peenraid, siis ega me omi tihkakski kõrvale panna. Mina kipun hilisõhtuti kirjanduspõllule ja magan seepärast tihti hommikuse jaheda aiaaja maha. Aga too põld annab hästi saaki sel aastal.