Klinkritolm põllule – kasulik või ohtlik?
Klinkritolmu kasutamisega põldude lupjamisel tekkis probleem, kui AS Kunda Nordic Tsement hakkas kütusena kasutama alternatiivkütust, mis sisaldab ka plastikjäätmeid.
Põllumajandusministri 2005. aasta määrusega on tsemendi tootmisel tekkivas klinkritolmu lubatavaks raskemetalli plii sisalduseks kehtestatud kuni 100 mg/kg kohta. Alternatiivkütuse kasutamisel tekkivas klinkritolmus ületab aga pliisisaldus lubatud piirnormi. Seetõttu ei tohi sellist klinkritolmu põllumeestele lubiväetisena müüa ja see ladestatakse jäätmehoidlasse.
Kuna klinkritolm sisaldab olulisel määral vajalikke taimetoitaineid, nagu kaalium, väävel ja magneesium, on põhjust küsida, kas on õige lasta väärtuslikul väetisressursil raisku minna. Kui arvestada, et tsemendi tootmisel tekib aastas ca 80 000 tonni klinkritolmu, on tegemist väga suure väetisekogusega.
Mulla pliisisaldus
Põllumajandusteadlased on mulla pliisisaldust uurinud. Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) taimekasvatusosakonna vanemteadur Valli Loide andmetel on meie muldade pliisisaldus enamasti 6–17 mg/kg. Kuid on riike, kus mullas võib olla pliid ka kuni 1400 mg/kg, näiteks Armeenia. Loide sõnul sõltub plii toksilisus taimedele mitmetest teguritest, varieerudes 100 ja 500 mg/kg vahel.
Uurimistulemused kinnitavad, et pliisisaldus taimedes ei ole otseses seoses mulla pliisisaldusega. Näiteks plii liikuvust ja kättesaadavust taimedele vähendab kaltsium, lubjatud mullal kasvavad taimed sisaldavad vähem pliid kui need, mis kasvanud lupjamata mullal.
Loide arvab, et kahju muldaviidavast pliist keskkonnale on oluliselt väiksem sellest kahjust, mida saame praegu klinkritolmu kasutamata jätmisest. Klinkritolmus leiduva väetisaine paremaks kasutamiseks on Loide sõnul kõige otstarbekam kasutada klinkritolmu 1 t/ha paariaastase vahemikuga.
Kuna klinkritolmus sisalduvad taimetoite-elemendid on kergesti lahustuvad, pole otstarbekas suuri koguseid väetisainet mulda viia.
Suurendab saaki
Teadlased on selgitanud klinkritolmu mõju saagikuse suurendamisele. EMVI teadur Malle Järvan kasutas klinkritolmu Olustvere katsejaamas mõõdukalt happelisel liivsavimullal ja selle mõjul suurenes kartulisaak 22,9% ja odrasaak 22%.
Kolme aasta jooksul oli lupjamise tulemusel võimalik enamsaagi arvel saada lisatulu klinkritolmu kasutamisel kuni 627 eurot/ha. Lubjakivijahu ja dolomiidijahu kasutamisel oli lisatulu vastavalt kuni 307 ja 440 eurot/ha.
Eesti Maaülikooli teadlased Alar Astover, Avo Toomsoo, Enn Leedu, Triin Teesalu ja Helis Rossner uurisid haava puitmassi jääkmuda ja klinkritolmu segu mõju kartuli ja suviteraviljade saagile. AS-il Estonian Cell tekib haava puitmassi tootmisel suurtes kogustes jääkmuda, mida pole lubatud puhtalt mudana põldude väetamisel kasutada, küll aga kompostina koos klinkritolmuga. Katsetulemustest järeldus, et komposti kasutamisel 20 t/ha ja 40 t/ha suurenes kartulisaak võrdselt veisesõnnikuga põldu väetades, samuti oli suvivilja saak võrdväärne mineraalse lämmastikväetisega saadud saagile.
Ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel on seisukohal, et klinkritolmu mõõdukas kasutamine põldude lupjamisel mitmeaastase vaheaja järel võiks olla lubatud. Lääne-Virumaa viljakasvataja Jaak Läänemets on põllumeste esindajana samuti arvamusel, et klinkritolmu mõistlik kasutamine väikeste normidega oleks sobiv lahendus. See võimaldaks väetiste ostmisel raha kokku hoida, sest tsemenditehasest saab väetisainet sümboolse tasu eest.
Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep ütles, et klinkritolmu mõistliku kasutamise võimalused on praegu ministeeriumis arutluse all.
On aga teada, et Kunda tsemenditehas kavandab 2020. aastaks tsemenditootmisel üle minna sellisele tehnoloogiale, kus klinkritolmu ei teki. Seetõttu on küsimus selles, kuidas oleks põllumajanduses kõige otstarbekam ära kasutada seni kogutud väetisainerikast jääkainet.
Artikkel on pärit ajakirjast Maamajandus 4/2012.
