KOLUMN | Juhani Püttsepp: aga kui paneks kakukaamera magamistuppa?

Klaara istub oma varanduse otsas päevad ja ööd – ning hämmastava visadusega. Ta peaaegu ei liigutagi, vahel küll kratsib end siit ja sealt – ilmselt siis, kui sügeleb. Mõni ime, et sügeleb. Igasuguseid mutukaid liigub ju ringi. Kevad!

Haruharva, ilmselt mingeid välisilmast kostvaid helisid kui kaugeid kellahääli kuulatades pöörab Klaara oma uhket pead, mis liigub muljetavaldava sujuvusega nii päripäeva kui ka vastupäeva – nagu autorool roolisamba otsas.

Mis võiks teda küll ähvardada? Helsingi–Tallinna tunnel? Ega ta mingi mutt ole!