Mu lapsepõlves oli isadepäev üks neid haruldasi rõõmupäevi, mille minu igitöökas isa tervenisti minule pühendas. Kuna ma selle aasta isadepäeva oma isa seltsis veeta ei saa, korraldan talle toreda päeva hoopis järgmisel nädalal – viin ta Eesti−Aserbaidžaani jalgpallimatši vaatama.
Itaalias tähistatakse isadepäeva hoopis kevadel, ja kui ma seal elasin, juhtus kogemata kombel nii, et vanemad tulid mulle just sel ajal külla – nalja nabani ja rõõmu üle ääre. Muide – tuleb välja, et peaaegu igas kuus saab vähemalt korra isadepäeva tähistada, tuleb ainult õiges riigis olla.
KAREL REISENBUK
üliõpilane
Tavaliselt ei suuda ma kunagi meelde jätta, millal on isadepäev. Kuid see aasta on eriline – pühapäeval plaanin isegi koju sõita, et koos perega isadepäeva tähistada. Olen tavaliselt kodust kaugemal ja perega koos ei ela, seepärast olen hakanud nii perekonda kui ka selliseid perekondlikke tähtpäevi rohkem väärtustama.
Isadepäeva eel hakkab pihta üks suur otsimine ja mõtlemine – mida isale kinkida?
Kuna vanust on mul juba piisavalt, siis metsik kingituste tegemine ja joonistamine on lapsepõlve jäänud, pigem on kingitused sümboolsed.
Traditsiooniliselt on meie peres sel päeval ka hommikusöögilaud pidulikumalt kaetud kui tavaliselt.
ROBERT HEIN
üliõpilane
Ei saa just väita, et meie peres isadepäev mingisugune riikliku tähtsusega püha oleks. Muidugi ma tean, millal on isadepäev ja üritan oma isa ikka meeles pidada.
Kui viimastel aastatel pole ise koju jõudnud, siis püüan vähemalt helistadagi. Sel aastal on plaanis ka ise sammud pealinnast Pärnumaale seada.
Mingeid suuri traditsioone meie peres pole. Seda ei ole, et kõik lapsed kokku saaksid ning pidurooga sööksid, kuid välistatud pole võimalus, et panen oma kokaoskused proovile ning valmistan isale ühe meeldiva küpsisetordi (sellega minu torditegemise oskus ka piirdub). Vähemalt saavad kõik suu meeldivalt magusaks.
Sellegi poolest on isadepäev tore püha, et endale lähedasi inimesi, isasid meeles pidada. Väikesed lapsed õnnitlevad isa kaartide ja joonistustega, suuremaks kasvades hea sõnaga, sest moodsa aja kiires elutempos on meie lähedased õnnelikud, kui neid ilusate sõnadegagi meeles peame.
KASPAR JÄRVALA
põllumees
Meie peres ei ole seda päeva kunagi väga eriliselt tähistatud. Aga täiesti ära unustatud pole ka kunagi. Eks kõik läheb sama rada seegi kord – teen isale sümboolse kingituse ning surun sõbralikult kätt.
Ilmselt istume perega ka kooki sööma. Minu meelest isale niisugune tähelepanu meeldib. Emadepäev on meie peres selline tähtpäev, mida tähistatakse suurelt.
