Lii Sammler.

Konkreetset põhjendust pole vähi tekitamise teesile antud, ka pole Euroopa toiduohutusamet ega kemikaalide amet seda kinnitanud. Küll on viidatud ebapiisavale uurimismaterjalile ja kaheldavale metoodikale.

Kui mõne nädala eest avaldati Eesti põhja- ja pinnavee uuring, toodi esile, et veekogude seisukord pole paranenud ning hakati kohe rääkima lämmastikust ja fosforist, mis põllumeeste süül vette satub. Alles ettekannetega põhjalikumalt tutvudes selgus, et tegelikult saastavad vett, kuigi teiste ühenditega, enim laevad, tööstuspiirkonnad ja vanad kaevandused. Ja kui veel kaugemale lugeda, siis pole n-ö seisundi muutumine tingitud mitte objektiivselt suuremast saastest, vaid sellest, et metoodika on täpsemaks muutunud.

Miks on nii raske aru saada, et kemikaalidega kokku puutuvate pereliikmete head tervist on kõige rohkem vaja põllumehel endal? Eelkõige tegutsevad ju põldude vahel pere ja lähedased, kelle vähki haigestumine oleks põllumehele endale kõige suurem tragöödia.

Selleks, et rapsilt saaki saada, on vaja, et raps tolmeldataks. Seda ei lähe viljakasvataja ju pintsliga tegema, vaid loodab ikka putukate abile. Kulukate taimekaitsevahendite efektiivseks kasutamiseks ostab põllumees neid pigem vähem kui vaja. Selle asemel paneb ta raha kaasaegsesse taimekaitsepritsi, mis on reguleeritav vastavalt tuulele, välistab ülepuistamise ning tallab võimalikult vähe põldu.

Kulukate taimekaitsevahendite efektiivseks kasutamiseks ostab põllumees neid pigem vähem kui vaja. Selle asemel paneb ta raha kaasaegsesse taimekaitsepritsi, mis on reguleeritav vastavalt tuulele, välistab ülepuistamise ning tallab võimalikult vähe põldu.

Ja kaks kolmandikku Eesti lehmadest elab juba kaasaegsetes lautades, mille juurde kuuluvad kohustusliku osana nii nõuetekohased sõnniku- kui söödahoidlad, kust sõnnik maa pinnale ega sisse vett reostama ei pääse.