Liiklustihedusest pole juttugi
Uus algus saabus 2010. aasta kevadel euroraha hoogsal toel. Esimese tööna tehti võsastunud teesihil lageraie. Kalkuleeriti, et Viitna möödasõidu hinnaks tuleb 143 miljonit krooni ja see valmib järgmisel aastal. Tegelikult valmis möödasõit 2012. aasta suvel.
Järgmised sammud
Järgmiseks võeti ette Tallinna–Narva maantee mitme Viitna keskust läbiva lõigu ja Viitna möödasõitu ühendava teelõigu ning Viitna viadukti rekonstrueerimine. Pikasaare–Loobu lõigul ehitatakse välja vasakpoolne sõidusuund koos Loobu II sillaga ning rekonstrueeritakse Loobu viadukt. Viitna keskusesse ja maantee äärde on ette nähtud jalgratta- ja jalgteed.
Käimasoleva lepingu täishinnast, mis on 11,93 miljonit eurot, tuleb 85% Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, ülejäänu on Eesti riigi kaasfinantseerimine. Valmimistähtajana hõigati välja selle aasta 30. november, kuid maanteeamet möönab moka otsast, et ehitustööd lõpevad alles 2014. aasta suvel.
Venimise põhjusena toob maanteeamet välja, et “kuna ehituse käigus selgus, et tegelik geoloogiline olukord objektil erines projektiga eeldatust, siis olid kevadel ehitustööd ligikaudu kahe kuu jooksul tõsiselt häiritud”. Tegelikkus ja plaanid ei taha käia käsikäes.
Vastavalt maanteeameti 2012. aastal tehtud mõõtmistele on liiklus Viitna ümbersõidul 5400 autot ööpäevas, millest ca 16% moodustab raskeliiklus. Otsustan seda oma silmaga kaeda.
Ühel oktoobrikuu keskpäeval loen kokku, et neljarealist Viitna ümbersõitu viadukti alt läbib tunni ajaga 396 sõidukit. See teeb 99 sõidukit sõidurea kohta tunnis – üks sõiduk iga 36,36 sekundi järel. Võttes keskmiseks kiiruseks 90 km/h, teeb see sõidukite vaheks 909 meetrit sõidureal.
Viadukti pealt üle kaherealise silla sõidab samal ajal 66 sõidukit ehk üks sõiduk sõidureal iga minuti ja 49 sekundi järel. Eeldades, et viadukti sillal on keskmine kiirus 60 km/h, teeb see sõidukite vaheks kilomeeter ja 816 meetrit sõidureal. Ehk oleks kahekordse ristmiku asemel piisanud tavalisest sõiduridade vahel paiknevast tagasipöördest – nii nagu see on Jõelähtme kandis?
Neljarealise ja eraldusribaga tee ühe kilomeetri ehitamine maksab 3–6 miljonit eurot. See on tasuv siis, kui liiklustiheduseks tuleb vähemalt 10 000 sõidukit ööpäeva kohta. Nii maanteeameti mõõtmised kui ka oma silm tõestavad, et see on Viitna ümbersõidul poole väiksem.
Tõsi, maanteeamet möönab 2+2 ristlõikega tee tasuvust 8000–15 000 auto ööpäevase liiklussageduse juures, võttes arvesse lõigu iseloomu, ristmike tüüpi ja arvu. Ent liiklussageduse asemel võiksime vabalt kasutada sõnaühendit “liiklushõredus”.
Viitna keskuseks on 1802. aastal ehitatud kõrtsihoone, mis põles 1989. aastal, ent ehitati endisel kujul üles, kui rubla oli veel raha. Nüüd koosneb kompleks kõrtsist, toidutarest, matsikambrist, rookatusega grillitarest ja välikohvikust, kus samal ajal võib einestada pisut enam kui kakssada teelist.
Viitna kõrtsist mõnisada meetrit ida pool asub mustlaslaagrit meenutav Kadaka baar, selle juurde kuulub putka, millel ilutsevad sildid “Kiirtoit” ja “Coca-Cola”. Koos toitlustatakse kuni kolmekümmend inimest. Baari taga peidavad end kümme tillukest rohelist kolmnurkset kahe-inimese-kämpingumajakest.
Edasi kõndides leiame lõunamaise Rõmeda šašlõkibaari Artur. Kahekordne restoranihoone saja kahekümnele sööjale valmis viie aasta eest. Ka sealsed omanikud on sukeldunud kämpinguärisse. Neil on kolm maja kokku kaheksa kohaga, lisaks saun, kus kohti jagub kaheteistkümnele.
Viitna kõrtsist lääne poole liikudes leiame kaupluse-baari-söökla, kust baar ja söökla on juba mõnda aega tagasi haihtunud, aga mändide all Linajärve ääres tegutseb veel kuus nõukaaegset kämpingumaja kolmekümne seitsme kohaga.
Nendes Viitna söögikohtades annavad praegu tooni peamiselt ehitajad. Parasjagu käib valgustite paigaldamine viaduktile.
Töölised ei kiirusta, nad liiguvad vaikselt, väärikalt ja ehk uniseltki. Aega on, sest 30. novembriks niikuinii kõike valmis ei saa.
Küla vabastamine
Kadrina valla andmetel on Viitna külas 40 majapidamist kokku 75 elanikuga.
Aastatel 2010–2014 investeeritakse Viitnat ümbritsevasse teedevõrku kokku 21,09 miljonit eurot. See teeb iga elaniku kohta 281 200 eurot! Tõeline kuldvihm, aga...
Küla on elatunud ju läbisõitjate söötmisest, jootmisest ja majutamisest. Mis saab läbisõiduhoovist, kui läbi enam ei sõideta? Meenuvad Mäo pankrotistunud söögikohad, plangud akende ees.
Andes Viitnale rahu, võetakse inimestelt töökohad.
