Maailm valib presidenti

USA presidendivalimised toimuvad 6. novembril. Miks mitte praeguste rivaalide Barack Obama ja Mitt Romney välispoliitilisi seisukohti analüüsides küsida: kumb mees on Eesti jaoks parim?

Teravmeelitsejad on USA presidendivalimiste kohta öelnud, et maailm valib endale presidenti – sedavõrd võimas on Ühendriikide positsioon nii rahvusvahelises elus kui ka majanduses.

Ka Eestis küsitakse, et kumb on meile parem president, kas demokraat või vabariiklane. Eesti puhul on see küsimus täiesti mõistetav, sest liitlassuhted USAga on meie kõige tugevam julgeolekutagatis.

On väga raske vastata, kummast parteist võrsunud president Eestile läbi aegade parim või halvim on olnud. Tavaarusaam kipub kinnitama, et küllap vabariiklane ikka etem on, sest selle partei esindajad on olnud näiteks Venemaa suunal karmisõnalisemad. Eriti õigustab seda arvamist Ronald Reagani poliitika, kelle algatatud võidurelvastumine pigistas Nõukogude Liidu ressurssidest tühjaks, mis omakorda viis kolossi lagunemisele.

Demokraat Bill Clintoni ajal pandi aga alus Eesti astumisele NATOsse. Samuti avaldas USA administratsioon toona Venemaale tugevat survet, et see oma väed Baltikumist ära viiks.

Teisalt – just vabariiklase George Bushi ajal vormistati Eesti liitumine NATOga. Jällegi ei oska öelda, kui palju selles Bushi teeneid oli, sest ilmselt kulges protsess juba omasoodu, kuid fakt jääb faktiks. Samas on teada, et vabariiklane Bush seenior ei vaadanud kuigi hea pilguga Eesti iseseisvumisele.

Küllap on tõde hoopis selles, et kõik oleneb olukorrast maailmas ning globaalses majanduses toimuvast. Kui maailmas on käivitunud sündmused, mis USAd otseselt või kaudselt puudutavad, siis on selge, et Washington sekkub protsessidesse, olgu võimul demokraat või vabariiklane.

Ja kui USA enda majandusega lähevad asjad allamäge, ei tasu loota, et ta pillaks ressursse suurtele välispoliitilistele ettevõtmistele. Kogu aur läheb sel juhul nuputamisele, kuidas majandus jalule aidata ja seega tagada ka valijate hääled.