Üks võimalik lahendus on veapunktisüsteem, mille rakendamist praegu kaalutakse. Veapunktisüsteemi eesmärk on sekkuda võimalikult vara ja kasutada esialgu lihtsamaid selgitusvahendeid, et inimene ei jõuakski purjuspäi rooli.

Paadunud rikkujate puhul lihtsustab veapunktisüsteem küll nende leidmist, aga nende ohutumalt käituma mõjutamiseks tuleb kasutada märksa spetsiifilisemaid lahendusi.

„Näiteks alkoholisõltlased, kes on haiged ega kontrolli purjuspäi enda tegevust, vajavad esmalt võõrutusravi ja alles siis on mõtet ohutumast käitumisest rääkima hakata,” selgitas Ernits.

Ernits eristab kolme sekkumiskohta:

1. Ohtliku käitumise tekkimise ennetamine

Siia kuuluvad liikluskasvatus, ennetustegevus, juhikoolitus ja liiklusjärelevalve ning karistuspoliitika. Täpsemalt nende koosmõju. Mida tõhusam on nende tegevuste koosmõju, seda vähem on neid juhte, kes üldse kunagi joobes rooli istuvad.

2. Ohtlikule käitumisele varakult reageerimine ja tugi käitumise muutmiseks

See peaks järgnema olukorrale, kui mõni liikleja ohtliku käitumisega silma paistab. Selles etapis sekkumine on juba oluliselt keerulisem, sest tuleb eristada, kas liikleja eksis juhuslikult või tal ongi kalduvus ohtlikult liigelda.

Ohtlikult liiklejale tuleb pakkuda täiendavat tuge, et ta saaks enda tegevuse ohtlikkusest aru ning oleks valmis seda korrigeerima. Käitumise muutmiseks peab liikleja ise selleks valmis olema.
Siia etappi kuuluvad ka sõltuvusravi ja nimetatud veapunktisüsteemi rakendmaine. Samuti töötab täna esmaste juhtide järelkoolituse süsteem ja rehabilitatsioonikoolitused.

3. Ohtlike võimaluste ning kahjulike tagajärgede tekkimise võimaluste vähendamine

Need liiklejad, kelle puhul on tõenäoline, et nad seavad rooli istudes ohtu enda ja teiste elu ning tervise, tuleb autoroolist eemal hoida. Seda on sisuliselt kõige raskem lahendada.

Nagu öeldud, siis juhtimisõiguse peatamine ei tähenda, et joobes peaga rooli ei istuta.
Sõiduki konfiskeerimine võib olla küll efektiivsem, aga ikka jääb võimalus mõne teise sõidukiga seadust rikkuda.

Reaalne vangistus on pelgalt karistus ning kui sellega ei kaasne kasvatuslikku mõju, siis peale vabanemist jätkatakse üsna sarnaselt.
Praktikas ongi üsna vähe meetmeid, mida paadunud rikkujate ohjeldamiseks kasutada, mistõttu eelkõige tuleb püüda tegeleda eelnevate etappidega, et paadunud rikkujaid kujuneks välja võimalikult vähe.

Paadunud rikkujatega tuleb väga personaalselt tegeleda.
Kindlasti tuleb rõhutada, et kui keegi on joobes peaga rooli minemas, siis tuleb teda takistada. Kui see võimalik ei ole, siis ei tohi karta politseisse teatada.