Äsja ilmus Rootsis Eesti ettevõtluskoolitaja Maire Forseli lasteraamat “Parem kui kaneelisai”. Foto: erakogu

Loe viimases Maalehes ilmunud arvustust siit.

Seoses sellega tahan nii mõnegi lendu läinud valearvamuse ümber lükata.

Esiteks jäi artikli pealkirjast mulje justkui keegi oleks mind sundinud lasteraamatu rootsikeelses versioonis muutma pilti, kus poisile oli joonistatud sinine ja tüdrukule punane tekk. Mitte keegi ei sundinud mind ja mitte ükski rootslane isegi ei soovitanud, et võiksin kasutada sooneutraalsemaid värve. Otsuse punane tekk roheliseks muuta tegin mina ise. Ja tegin seda mitmel põhjusel.

Esiteks – ma tunnen Rootsi kultuuri ja tean, et poiste-tüdrukute värvidepõhine lahterdamine on seal ajast ja arust. Minu kui autori huvi oli kirjutada rootsikeelne raamat sellise sisuga, mis minu arvates antud ühiskonda paremini sobib. Sellest lähtuvalt tegin ka mitu muudatust rootsikeelse raamatu sisus.

Aga alustame algusest – sellest, miks ma üldse sellise raamatu kirjutasin.

Olles maal elav mikroettevõtja ja nüüdseks juba aastaid tegutsenud ka ettevõtluskoolitajana ma lihtsalt näen, et sellise raamatu järele on vajadus. Ma tahtsin, et Eesti lapsed, kelle kodudes ettevõtjaid ja tööandjaid kirutakse, näeksid, et ettevõtja on tore inimene ja et ettevõtja on vahva olla. Minu jaoks on ülioluline, et me ei demoniseeriks ettevõtjaid ega ka jõukamaid inimesi.

Ma tahan, et lapsed saaksid aru, et kui nad leiavad hea äriidee, siis on ka nende jaoks kõik võimalik – nad võivad ka ise olla ettevõtjad ja see on põnev tegevus, mis samas toob ka raha sisse. See oli selle raamatu kirjutamise algne põhjus.

Lasteraamatu väljaandmine, eriti kui see sisaldab paljusid värvilisi pilte, on üsna kulukas ettevõtmine ja kui ma selle juba ette olin võtnud, siis mõtlesin, et kahju oleks, kui see ilmuks ainult Eestis. Nii tekkiski kohe alguses mõte anda see raamat välja ka rootsikeelsena. See tingis ka raamatu peategelaste, 9-aastaste kaksikute nimed – Kalle ja Kaisa on suupärased nii Eestis kui ka Rootsis.

Sisuerinevused said alguse sellest, et olin eestikeelses versioonis kasutanud palju sõnamängu ja avastasime, et rootsikeelses päris sama sõnamängu kasutada ei saa, sest samad sõnad teises keeles lihtsalt ei riimunud. Kuna ka tegevuspaik, Triigi, oli sõnamängu põimitud, siis tegin otsuse muuta rootsikeelse lasteraamatu tegevuspaika – selleks sai Põhja-Rootsis asuv Rånö saar. Rånö on tõlkes röövlisaar ja selle nimega oli raamatus tore uus sõnamäng tekitada. Nüüd aga oli rootsikeelse raamatu tegevuspaik juba Rootsis ja see tingis ka mitmed edasised muudatused.

Kui kultuurierinevustest rääkida, siis kõige suurem muutus oligi selles kohas, kus peategelastest kaksikute ema kurdab, et tema ei taha ettevõtjaks hakata, sest kõik ettevõtjad on sulid ja tööga nagunii rikkaks ei saa – see Eestis väga levinud valearvamus oli ka üks peamine põhjus, miks üldse selle raamatu kirjutasin.

Aga just selle koha peale raamatus reageeris minu rootslasest väimees väga valulikult – ta ütles, et seda ei tohi mitte mingil juhul sisse jätta, sest Rootsis keegi ettevõtjaid niiviisi ei kiru ja hoopis vastupidi – ettevõtjaid vägagi austatakse. Ma olen olnud Rootsis 15 aastat raamatupidaja ja tean, et see tõepoolest vastab tõele, lihtsalt mulle ei meenunud see enne, kui mu väimees sellele tähelepanu juhtis.

Nii me siis muutsime rootsikeelse sisu selliseks, et ema hoopis kurdab, et ta ei taha ettevõtjaks hakata, sest ettevõtjal on nii palju tööd ja suur vastutus ja vaba aega üldse pole – ja siis raamatu lõpuks selgub, et just saab rohkem perega koos olla, kui koos ettevõtluses tegutseda.

Teine kultuurierinevus oli pärnaõied/pihlakad – ma ei tulnud ise selle pealegi, et Rootsis pole pärnaõite korjamine ja neist tee tegemine tavaline asi. Selle asendasime pihlakatega, sest just seal Põhja-Rootsis, kus rootsikeelse raamatu tegevus toimub, on väga palju pihlakaid ja nendest želee tegemine igapäevane asi.

Ja kolmas kultuurierinevus on see, et kui Eestis on nn vaese inimese toit makaronid, siis Rootsis on selleks nuudlid – seegi sai rootsikeelses muudetud.

Lisaks, nagu öeldud, on nii sisu kui ka pildid kahes raamatus erinevad neis kohtades, kus sõnademäng tingis selliseid sisumuudatusi, mille tõttu eestikeelse raamatu pilt enam konteksti ei sobinud. Nii et mingit intriigi siin taga ei olnud ja tegelikult on kõige huvitavam neid raamatuid lugeda sellel, kes oskab nii eesti kui ka rootsi keelt. Rootsikeelse raamatu impressumis on küll kirjas, et raamat on tõlgitud eesti keelest, aga samas on seal ka kirjas, et raamatu rootsikeelne versioon on kohandatud Rootsi oludele.

Sotsioloogina olen alati huviga jälginud eri maade kultuure ja nende kahe lasteraamatu puhul ma arvan, et neid võiks isegi õppematerjalina kasutada neis koolides, kus õpitakse rootsi keelt – oleks huvitav panna õpilasi analüüsima, mis põhjusel ühe lasteraamatu eesti- ja rootsikeelne versioon mõnes kohas erinevad on. Saaks analüüsida nii keelt kui ka sisu.