Mälumäng taas ausse!
Üks neist nägi välja selline, et paberile joonistati ilma sabata eesel ning keegi pidi kinnisilmi sellele eraldi saba juurde kleepima. Nalja oli palju, kui saba sattus eeslile pähe või kõhu alla.
Eks seesugust lihtsakoelist meelelahutust leidu tänapäevalgi. Eestist kui maleriigist püsib ammu vaid harras mälestus. Isegi laevade pommitamist vaevalt et keegi salaja koolitunnis mängiks. Aga internet lausa kubiseb mitte just üleliia arendavast ajaviitest.
Üks vana ja väärikas mäng – mälumäng nimelt – tundub aga üha rohkem taas au sisse tõusvat.
Kes ei mäletaks Valdo Panti ja Hardi Tiidust, kuulsaid “Mnemoturniire” raadios ja televiktoriini “Kes keda?”, milles terve maa innukalt Mõigu KEKile, EKE Projektile või tootmiskoondisele Kooperaator kaasa elas.
Nii et vahepeal avalikkuse ees mitmeid moondumisi ja taandarenguidki läbi teinud tegevus on õnneks taas lätete ehk võistkonnamängu juurde tagasi pöördunud.
ETV korraldas viimatiste valimiste eel vanas heas vormis lahingu isegi Riigikokku pürgivatele poliitilistele erakondadele. Ei tea, palju selle pingerida valimistulemust mõjutas, aga andis vähemalt põhjuse mitmest poliitikust rohkem lugu pidada.
Erilisse mälumänguvaimustusse näib olevat sattunud mu kodusaare Hiiumaa rahvas. Seal käivad mõttelahingud lausa kolmel rindel. Isegi kõige raskemal – “Külakilval” – oli kõigist omavalitsustest võistkond väljas. Kohalikel turniiridel käib aga koos kogunisti 15 neljaliikmelist võistkonda.
Siit saabki mu mõte kokkuvõtte, et kus iganes te pimedal talveõhtul sõpradega koos istute, võtke ette mõni hea küsimuste raamat ja tehke miniturniir. Või vastav lauamäng, neid on poes mitmes versioonis saada.
Sest: scientia potentia est.
