Metsavaht Margus Mikomägi koos Hamletiga. Erakogu

Mul pole enam meeles, kuidas ma sellesse oma koju sattusin. Autot ju siis ei olnud. Aga oma esimest ööd Pidula metsavahimajas mäletan üsna hästi. Toad olid tühjad. Kollane tapeedi värv, kardinateta aknad, tolmused põrandad ja täieline rahu. Üksi olin, ihuüksi seal ja otsustasin – siin ma nüüd elan.

Maja, kuhu elama sattusin, valmis veidi enne Vene baaside Eestisse sisselaskmist.

Avalehele
6 Kommentaari