„Heasüdamlikkus,vastutulelikkus, osavõtlikkus, kaastunne ... on kaduva põlvkonna omadused. Need omadused on väärtuseks veel vaid provintsis,“ olen oma märkmikusse üsna hooletu käekirjaga üles kirjutanud ja jätnud märkimata, kust ma selle sain. Provints ja parnass? Isegi siis, kui vanad targad, maailma mingisse tahku põhjalikult sisse elanud inimesed elavad pealinnades, kaob nende hääl maailma müra sisse ära.

Samas on mul meeles isa ütlemine, et mine karju metsas. Ma ei mäleta, et oleksin metsas kunagi karjunud. Pole põhjust olnud. Isegi kui on vajadus hüüda kaaslast, ei ole mets lasknud häälele karjumise toone külge.


Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: