Margus Mikomägi Valdek Alber

Tõstan pappkastist välja kõvas köites venekeelse raamatu Nikolai Gumiljovist. Moskvas välja antud, kirjastus Sovetskaja Rossija (1991). Saan äkki kogu kehaga aru, et olen Tartus. Kaks järgmist raamatut, mille oma kotti tõstan, räägivad Anna Ahmatovast. Ahmatova koguteose väljaandjaks on kirjastus Pravda 1990. aastal.

Arvan, et umbes aasta tagasi lugesin kusagilt lugu, millele kirjutaja oli lisanud kommentaari “isegi kui see pole tõde, on see ilus”. “Gumiljovi hukkumist pealt näinud tšekist: “Jah... See teie Gumiljov – meile, bolševikele, on see naljakas. Aga teate, ta suri šikilt. Naeratas, suitsetas lõpuni viimase paberossi. Ülbus muidugi, aga isegi erioskonna poistele avaldas muljet.”

Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: