Sellist paarirealist tõlketeksti ekraani all- või ülaservas kutsutakse rahvakeeli “supikateks”.


Kui kinoekraanil on “supika” tekstid suured ja loetavad, siis telekanalites valitseb paras segadus. Ühed on leidnud võimalusi pakkuda oma vaatajaile kergestiloetavaid tekste, arvestades ka eakamate vaatajate soove; teised aga mitte.

Nii käibki paljudel memmedel ja taatidel võõrkeelse filmi alguses üks nuppude otsimine puldil, et kuhu vajutada ja kust tõlketekst üles leida. Kes sellega toime ei tule, peab emakeele otsimisel pimeduses edasi kobama või riistad uuemate vastu vahetama.