Me maksame end kalleid ravimeid ostes haigeks!

Riigikontroll analüüsis soodusravimite hüvitamise korraldust – Eesti patsiendid katavad ravimikuludest 34,5%. Euroopa keskmine on aga poole väiksem.

Praegu katavad Eesti patsiendid ravimikuludest 34,5%. Tõsi, see osakaal on olnud suuremgi, kuid võrreldes teiste Euroopa riikidega on see endiselt üks suuremaid.

Mõni aasta tagasi oli patsientide keskmine omaosalus ravimite ostmisel Euroopas 18,9%. Riigikontrolli äsja lõppenud audit ravimite hüvitamise korraldusest Eestis oligi ajendatud just paljude inimeste murest patsientide suure omaosaluse pärast ravimite ostmisel.

Mis on sellise suure omaosaluse taga? Ravimite hüvitamine on Eestis üles ehitatud selliselt, et Eesti Haigekassa, kes tasub osa ravimi hinnast, lähtub tasumisel n-ö piirhinnaga ravimist, ning kui patsient soovib osta piirhinnast kallimat ravimit, peab ta ravimi eest maksma ka rohkem. Piirhinnaga ravim on odavuselt teise hinnaga ravim.

Seega võib suure omaosaluse taga olla patsientide ebaratsionaalne soov osta kallimaid ravimeid. Ja siis polegi see ju riigi probleem.

Tõesti, hüvitamise praegune süsteem on üles ehitatud nii, et riigi kulud on alati kontrolli all ja patsiendi kulud sõltuvad tema otsusest.

Kõike ei saa aga ka patsientide kraesse ajada. Juba seitse aastat on Eestis kehtinud nõue, et arst peab retseptile kirjutama vaid ravimi toimeaine, kuid ikkagi kirjutavad arstid paljudel juhtudel retseptile konkreetse ravimi nime.

Nii kitsenevad patsientide valikuvõimalused. Tihti on turul mitu sama toimeainega, kuid erineva hinnaga ravimit.

2011. aasta I poolaastal kirjutati rohkem kui 73 000 patsiendile ravimit toimeainega metoprolool (50mg tabletid), mida kasutatakse peamiselt kõrgvererõhktõve raviks. Ravimi piirhind on 2.45 eurot ning turul on kuus selle toimeainega ravimit.

Samas on kõige populaarsem selle toimeainega ravim Betaloc ZOK (30 tabletti pakendis, à 50 mg), mida on ostnud koguni 43% patsientidest. Selle ravimi hind on aga 6.34 eurot ehk see on piirhinnast kaks ja pool korda kallim.

Piirhinnaga ravimit ostes säästaks iga patsient keskmiselt 47 eurot aastas ja kõik patsiendid kokku umbes 1,47 miljonit eurot. Ning see on vaid ühe ravimi lugu.

Ainuüksi seetõttu, et patsiendid eelistavad piirhinnaga ravimist kallimat, kaotavad nad aastas 7 miljonit eurot. See on rohkem, kui ravikindlustuse eelarvest kulus eelmisel aastal haiguste ennetamiseks.