Margus Mikomägi SVEN ARBET

On ju küll nii, et üleminekud on tähtsad. Elu elades mõtled sellele vähem. Nii, et nüüd see etapp elust lõpeb ja algab teine. Milline on vahemäng, mis seob üht teisega?
Mul oli komme metsatöö suitsupauside ajal raamatut lugeda. Alguses vanad metsamehed mind pilkasid. Aga siis, kui ma juba mitu aega raamatut raietööle kaasa ei võtnud, küsis vana Art mult vaikselt, kas midagi on juhtunud. Küllap oli ka, et tuju ei olnud terav. Olge te tänatud, Utu Jüri ja Suitsu Lembit ja teised mu Saaremaa inimeseelu õpetajad.

Mehed, kellel oli kodus Gotlandi käi ja kellel ei olnud vahel hommikuti peediraha. Uhkustamiseks tuleb tunnistada, et ma pole kellegagi koos oma elus nii palju puid istutanud kui teiega. Ma tunnen teist nüüd puudust, kui olen ise sama vana ja vanemgi, kui teie siis olite...

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: