Neeme Raud: Etteaimamatu Põhja-Korea

Pingeradar Korea poolsaarel on jätkuvalt punases. Põhja-Korea ei ole taganenud väidetest, et 1953. aastal Korea sõja järel sõlmitud relvarahu on lõppenud ja Lõuna-Koreaga on alanud uus sõda ning valmis ollakse ka USA maismaa ja Vaikses ookeanis asuvate sõjaväebaaside vastasteks tuumarünnakuteks.

Teisipäeval teatas Pyongyang, et kavatseb taaskäivitada 2007. aastal suletud Yongbyoni tuumakompleksi. Riigi aatomienergiaministeeriumi sõnul suudetakse seal aastas toota vähemalt ühe tuumapommi valmistamiseks vaja minev kogus plutooniumi. Nädala alguses ei olnud USA luureametitel küll veel mingeid andmeid selle kohta, et Põhja-Koreas oleks alanud mobiliseerimine ja sõjategevuseks valmistumine.

Vaatamata ägedale retoorikale

Valge Maja kordas varasemat seisukohta, et riigi juhi Kim Jong-uni sõjakaid Ühendriikide ja Lõuna-Korea vastaseid avaldusi tuleb võtta järjekordse katsena tõmmata endale tähelepanu. Kuid president Barack Obama pressiesindaja Jay Carney sõnul on Washington valmis kasutama sõjalisi meetmeid, kui vihane kommunismisaar peaks oma sõnadele kaalu andmiseks tõepoolest midagi tegema.

Kuigi Valge Maja püüab Põhja-Korea avalduste kaalukust küsides poolsaarel tekkinud pingeid leevendada, astutakse siiski juba ka otseseid sõjalisi samme. Kõige nähtavam neist on kahe B-2 tüüpi hävituslennuki saatmine Lõuna-Koreasse, kus need osalevad Aasia liitlasega alanud ühismanöövritel.

Pentagoni teatel paigutati Jaapanis asuvast baasist Korea rannikuvete lähedusse ka üks USA sõjalaev, mis jääb sinna määramata ajaks. Lisaks lubas Washington kulutada miljard dollarit Vaikse ookeani piirkonna ballistiliste rakettide süsteemi tugevdamiseks.

Washingtoni analüütikute hinnangul püüab Valge Maja oma reaktsioone Põhja-Korea vihapursetele kalibreerida nii, et need rahustaksid Lõuna-Koread, kes lubas põhjanaabri võimalikele atakkidele vastata omapoolse tugeva sõjalise aktsiooniga. (USA ekspertide hinnangul ei pea Ameerika ise otsest Põhja-Korea rünnakut kartma, kuna riigil ei ole veel tehnoloogiat, mis võimaldaks valmistada Ühendriikide territooriumini jõudvaid tuumarakette.)

Mis saab edasi?

“Risk, et USA võib end oma liitlasega “sünkrooni” kaotada, on täiesti olemas,” märkis New York Timesile antud intervjuus varem Ühendriikide välisministeeriumis Põhja-Korea temaatikaga tegelnud Joel Wit.

Analüütiku arvates peaks Washington lisaks Lõuna-Korea rahustamisele aktiivselt otsima ka kolmandaid kanaleid Põhja-Korea mõjutamiseks. Valge Maja pressiesindaja ei soovinud esmaspäeval vastata küsimusele, kas USA juba püüab kriisile lahendust leida kontaktide abil Põhja-Korea esindajatega ÜROs.

Niisamuti ei soovi administratsioon täpsustada, kui aktiivselt räägitakse Põhja-Korea teemal praegu Hiinaga. Carney märkis esmaspäevasel briifingul napilt, et teema on Hiinaga toimuvates kõnelustes tihti päevakorral.

Seega, Washington on kriisis kasutusele võtnud üsna mitmeharulise strateegia ja usub, et plahvatust Korea poolsaarel suudetakse vältida. Kuid võrrandi kiiret lahendamist segab endiselt Põhja-Korea suletus ja etteaimamatus.