See oli aastal 2015, kui Obinitsas hakkas tuul hirmsasti tõmbama. Puhus lehtede riisumise ajal prügi silma või riisutud lehed pärast laiali. Mõtlesin, et järsku on tavapärasest tuulisem kevad, aga siis hakkasin märkama, et ümbuskonnas, eriti tee ääres on metsasid maha raiutud kohe märgatavalt. Tekkisid tuulekoridorid. Räägiti lugusid, kus maheda häälega uuriti inimestelt, et mis plaanid neil metsaga on. Sõbranna oli öelnud, et kui ongi mingid plaanid, pole õigust tema eraellu niimoodi telefoni kaudu sekkuda. Majanduslangus ajas kinnisvara päästmiseks sugulaste tagant metsa varastama. Jällegi süvenesid hõõrdumised sugulaste ja naabritega. Ainult üks põlv linnas, ja ei ole mets enam seenemets või hinge sammassaal, vaid võõrandunud vahend uue mööbli või auto ostuks.