Pühakud ja patused

Ei tasu arvata, et tol perioodil olid lääneriigid inimõiguste küsimuses pelgalt “valged” ja nõukogude blokk “mustad” jõud. Inimõigusi on suures poliitikas kogu aeg saatnud variserluse vari. USA toetas silmagi pilgutamata Ladina-Ameerika diktaatorlikke režiime, tähtis oli vaid see, et nood tõkestaksid “kommunismi pealetungi”. Araabia maailmas vaadati läbi sõrmede liitlaste siseriiklikele sigadustele – peaasi et naftakraanid olid avatud.

Pärast Berliini müüri langemist kaotasid inimõigused Euroopas oma teravuse – maailm oli ju nüüd vaba!

Esimese mõra sellesse idülli lõi Balkani sõda, milles inimõigusi rikuti kõige jõhkramal kombel. Boriss Jeltsini perioodi lõpp Venemaal ja Vladimir Putini võimuletulek, Tšetšeenia sõjad, sündmused Ukrainas, Gruusias ja paljudes Kesk-Aasia riikides näitasid, et inimõiguste rikkumised on nagu mitme peaga lohe, mis kogu aeg uue pea kasvatab.

Opositsiooni mahasurumine Venemaal, ajakirjanike ja opositsionääride mõrvamine ning paljud muud sündmused kiskusid vanad haavad jälle lahti. Eelmise aasta lõpus lahvatanud skandaal Venemaa ja USA suhetes tõi uuesti meelde külma sõja ajad. Advokaat Sergei Magnitski surnukspiinamine Vene vanglas ajendas USA Kongressi vastu võtma nn Magnitski seadust. Kättemaksuks keelas Riigiduuma Vene laste adopteerimise Ameerika peredesse, kuigi jääb arusaamatuks, keda sellega karistataks − kas Vene lapsi, Ameerika peresid, USA Kongressi või president Obamat...

Suured ja väikesed

Põhimõtted põhimõteteks ja lepped lepeteks, kuid inimõigused tunduvad olevat just sellised õigused, mida iga riik tõlgendab oma suva järgi. Siin omakorda oleneb kõik sellest, millises kaalukategoorias riik on. USA, Venemaa ja Hiina suunas võib küll rusikat viibutada, kuid kõik süüdistused põrkuvad väitele, et küll me ise teame, kuidas meie riigis peavad asjad käima.

Nõrgematega on lood mõnevõrra teised. Horvaatia ja Serbia pidid oma Balkani sõja minevikuga valusaid arveid õiendama, sest nende soov oli liitumine Lääne organisatsioonidega.

Inimõiguste valusad vitsad on tuttavad meilegi siin Eestis. Tuima järjekindlusega süüdistab Venemaa Balti riike inimõiguste rikkumises ehk siis venekeelse elannikkonna ahistamises. Viimati tegi seda kuu aega tagasi Venemaa inimõiguste volinik. Tema sõnul rikutakse Balti riikides absoluutselt kõike, mida üldse rikkuda annab (s.t inimõigusi). Õnneks olime seekord voliniku süüdistustelehel soliidses seltskonnas: oma koosa said ka Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola ja Euroopa Liit tervikuna.