Ma pole ammu kogenud sellist suve, mis oleks olnud nii ääretult ja ääreni täis laetud Eestimaa maitseid ja lõhnu, matku ja elamusi, kohtumisi ja kogemusi. Kõige selle taga kuklas tuksumas apokalüptiline teadmine, et see on vaid üürike hingetõmbeaeg enne uut koroonalainet ja uusi piiranguid.

Antagu andeks, aga kõik need ülihalva kvaliteediga videokohtumised, koolitunnid, koosolekud ja intervjuud meenutasid sotsiaalsuse määralt vahet, mis on alkoholil alkoholivaba joogiga või seksil ja seksil kummist leluga.

Ei taha enam pidada lapse sünnipäeva, kus kingitusi ja külalisi pea polegi, sest poed on värskelt suletud, netikaubamajad kokku jooksnud ja külla ei julge keegi tulla. Isegi mitte lähisugulased.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: