Kuidagi ei tahaks kodanikuna olla sõge ettur selles kaht jalga lonkavas kriisikommunikatsioonis, mille sõnumid on ebaselged ja kohati mitmeti mõistetavad.

Kes pagan kupatas pandeemia alguses kõik rahva oma sõnumitega matkaradadele ja looduskaunitesse kohtadesse, mida nüüd kohalikud omavalitsused on sulgema hakanud? Ainus turvaline kontaktivaba koht oli neil nädalavahetustel linnaväljakutel.