Põrunud professoriga peoõhtu
Välja olid otsitud kõikvõimalikud filmid, saated ja salvestused, mis pidupäeva meeleolu kenasti edasi andsid, kulmineerudes otseülekandega Lauluväljakult.
Vana, aga ikka värske
Kes sinna kohale ei läinud, sai suursündmusest kaamera vahendusel suurepäraselt osa, boonuseks otse-eetri intervjuud vabaduse sepistamisel olulist rolli mänginud või muidu tähelepanu väärivate inimestega. Kas ürituse esinejad olid õigesti valitud või mitte, on juba iseküsimus. Ja kindlasti suurelt osalt ka maitseasi.
Tore oli ETVs näha viie aasta tagust poliitdebatti “Kas me sellist Eestit tahtsimegi?”, suunajateks Ainar Ruussaar ja Sulev Valner. Toonane raskekahurvägi – Ansip, Rüütel, Savisaar ja Laar – oli täies koosseisus kohal ning näitas end märksa vaoshoitumast küljest, kui viimasel ajal oleme harjunud kuulma.
Sarnaselt paljude Delfis sõna võtnud kommentaatoritega ei nurise ma sugugi, et ETV seda vana väitlust uuesti näitas.
Küll oleks võinud mõelda sellele, et paluda kõnelnud meeste juttu mõnel poliitikavaatlejal kommenteerida ning võrrelda seda nende hilisemate väljaütlemistega. See oleks andnud vanale saatele palju laiema mõõtme ja kaalukama sisu ning selle teokstegemine poleks samuti keeruline ega kallis olnud.
Samade meeste uuesti kokku saamine oleks olnud veelgi efektsem, ehkki tõenäoliselt juba kaunis võimatu ülesanne.
Nostalgiat selle sõna kõige paremas mõttes pakkusid ETVs ka ülevaatlikud ja hästi tehtud dokumentaalfilmid, näiteks “Eesti esimene kodanik” ning “Laulev revolutsioon”. Pole midagi parata – teatud meenutused ja hetked toovad kurku ikka kummalise pitsituse, olgu nad kui tahes tuttavad ja palju nähtud.
Ning muidugi oli mõnus vaadata Ilmar Raagi dokumentaalset telemängufilmi “August 1991”, mis on minu meelest üks parimaid mängufilme, mis Eestis viimastel kümnenditel vändatud.
Võib-olla mängib selles hinnangus oma osa toosama härduseks kippuv nostalgia, aga paljukordsest vaatamisest hoolimata ei ole ma sellest veel väsima hakanud.
ETV 2 ei näidanud küll nii palju otseselt taasiseseisvumispäevaga seotud saateid, ent sündmusele kohase meeleolu suutis sõsarkanali telekava siiski edukalt luua. Sellele aitasid eelkõige kaasa mitu osa ülevaatest “Uue aja asjad”, mitmed kontserdisalvestused ning muidugi dokfilm president Lennart Merist.
Nagu tavaline laupäev
Erakanalid jäid pidupäeva meenutades riigitelevisioonist pehmelt öeldes valgusaastate kaugusele maha.
Kui Kanal 2 kordas vähemalt mullust üle-eestilist isamaaliste lugude ühislaulmist ehk IT-laulupidu, siis TV 3 ega uuemate ja marginaalsete telejaamade kavas polnud mitte ainsatki saadet ega filmi, mis riigile ja rahvale tähtsa sündmusega vääriliselt kokku oleks sobinud.
Kõik oli üsna samasugune nagu mis tahes teisel laupäeval – erakanalite programmist ei puudunud sisutühjad komöödiad, möllurohked seiklusfilmid ega naisteseriaalid, öistest õudusfilmidest rääkimata. Vaadata taasiseseisvumise aastapäeva koduse piduliku õhtusöögi taustaks Eddie Murphyt põrunud professori rollis või elada kaasa mutta peidetud maamiini otsijatele…?
Peaks vist mõnele telejaamale kalendri kinkima ning vaatama, et 20. august ja muud tähtsad, südamesse minevad päevad seal ikka oleksid ära märgitud.
