Inimene nagu aurik oma müüdi ja karismaga

Ei ole mõtet hakata spekuleerima, kas Savisaarel on Eesti riigi ees rohkem teeneid või karuteeneid. Ta on kahtlemata karismaatiline poliitik, kes mõjutab meie poliitika kõige teravamat tippu hoolimata sellest, millisel positsioonil ta parasjagu on: olgu see siis Tallinna linnapea tool või Hundisilma talu.

Savisaare müüdile on kaasa aidanud ajakirjandus, kelle suhtumist temasse võiks iseloomustada armastamise-vihkamise sündroomina. Teda kritiseeritakse meelsasti, kuid ei jäeta kajastamata ka tühiseimatki tegu ja avaldust, millega ta maha saab.

Olulisem aga on see, et Savisaarel on küllalt suur ja andunud toetajaskond ning kõik, mida ta Eesti poliitika kohta ütleb, kajastab märkimisväärse ühiskonnaosa seisukohti. Kui ta ütles eelmise Maalehe intervjuus, et Ansipi valitsus on tekitanud Eestile samapalju inimkaotusi kui sõjad ja küüditamised, siis suur osa inimesi nii arvabki – ükskõik, kui räige see avaldus ka tundub.

Mees, kellest mitte kunagi ei saa peaministrit

Savisaar teab, et kõik, mida ta teeb, leiab tema poolehoidjate seas õigustust ja arusaamist. Lubatud on nii teiste poliitikute kõneluste salaja lindistamine, Venemaalt erakonnale raha küsimine kui ka Keskerakonna propagandaaparaadi Tallinna TV nuumamine lasteaedade arvelt.

Savisaare kunagine lähim võitluskaaslane, praegune “teisitimõtleja“ Ain Seppik ütleb intervjuus Postimehele otse välja, et Tallinna linna raha kasutatakse partei järjest tühjemaks muutuva kukru täitmiseks. Mitte küll otse, vaid kaude, kuid ikkagi.

Kui Delfi küsis Tallinna TV peatoimetajalt Mart Ummelaselt, kas tal südametunnistus ei kripelda, kui tema televisioonile antakse raha, lasteaiad aga virelevad, vastas Ummelas sinisilmse imestamisega: aga miks intervjueerija arvab, et kui Tallinna TV seda raha ei saaks, läheks see just lasteaedadele?

Võiks ju küsida, mis puutub Tallinna TV presidendi ja Keskerakonna esimehe valimistesse? Ega rohkem puutugi, kui et partei propagandamasina ülekuldamine laste arvelt näitab poliitilist kultuuri. Eestis on endiselt kohta ja toetajaid bütsantslikul suhtumisel: rahvas, raibe, söögu heina! Kummalisel kombel toetab säärast poliitikat just see osa rahvast, kel ei jätkugi raha suurt muu kui heina jaoks...

Ei tasu arvata, et kui Tallinnas oleks võimul mõni muu erakond, siis linnatelevisioon kohe kaoks (kuigi Valdo Randpere on lubanud selle lausa ära tappa). Kuid õiglustunde nii räiget eiramist saab endale lubada ainult Savisaare Keskerakond.

On selge, et Savisaar valitakse partei etteotsa tagasi, ja siis võib kindel olla, et Keskerakonnast nähtavas tulevikus valitsus-erakonda ei saa, peaministri parteid kohe kindlasti mitte. Ja on ükskõik, kas Eesti presidendiks valitakse Ilves või Keskerakonna kandidaat Tarand. Sest kumbki ei anna Savisaarele valitsuse moodustamise ülesannet. Surnud ring, nagu öeldakse.