Mis seal salata, töö põllumajanduses on enamasti raske ja mitte liialt hästi tasustatud. Seetõttu on Euroopa ettevõtted harjunud vajalikku tööjõudu hankima riikidest, kus palgatase madalam ja inimesed raske tööga harjunud.

Eriti oluline on võõrtööjõu panus hooajalisel saagikoristusel. Nüüd, kus suur osa Euroopa riike on piirid välismaalastele üldse lukku pannud ja teised nõuavad saabujatelt 14-päevast karantiini, pole töökäsi kusagilt võtta.

Ootus, et näiteks teenindussektoris töö kaotanud kaasmaalased välismaalaste asemel põllule läheks, ei ole aga täitunud kusagil. Eks oma roll on siin ka piisavalt heldel sotsiaalkaitsesüsteemil, mis tagab töö kaotanutele piisava sissetuleku.

Igaljuhul näeme, et selle tulemusena on juba praegu saak riknemas – üheks viimastest näidetest on Saksamaal kätte jõudnud sparglihooaeg, mida tänavu keegi noppida ei taha.

Peagi on kätte jõudmas aga varajaste maasikate korjeperiood, mis vajab veelgi rohkem tööjõudu. Seetõttu on riigid hakanud reisipiirangute osas tegema erandeid ja töölisi tuuakse kohale lausa eraldi tšarterlendudega.
Eesti põllumajandussektor pole küll võõrtööjõuga ehk veel nii harjunud, kui vana Euroopa, kuid probleeme see ilmselgelt põhjustab.

Väga raske on praegune aeg muidugi veel nende väiketootjate jaoks, kelle peamiseks kliendiks olid toitlustusasutused. Sealne nõudlus on täna sisuliselt null, kuid mõnel neist on õnnestunud vähemalt osaliselt leida tee ka otse tavatarbijateni.

Muus osas võiks vaade olla aga optimistlikum. Olgu olukord maailmamajanduses mis tahes, süüa on inimestel ikka vaja. Eelisseisus peaksid olema tootjad, kelle toodang paremini säilib, näiteks teraviljakasvatajad.

Kriis on pannud inimesed toiduaineid varuma tavapärasest enam ja paar pakki nisujahu ning makarone on nüüd pea iga pere toidukapis tagavaraks. Lisaks majapidamistele on toiduvarude piisavuse pärast kriisiolukorras rohkem mures ka riigid, kes on täiendamas oma kriisireserve.

Kehtestatud ja kehtestamisel on erinevaid ekspordipiiranguid, mis tähendab, et vabaturule pääsev toiduainete kogus peaks vähenema ja hinnad seeläbi tõusma. Toidunisu futuuride hinnad on alates kriisi algusest Euroopas teinud tubli tõusu ja on selle aasta maikuus juba 195 euro lähedal.

Kindlasti kinnitab see kriis Eesti põllumeestele juba ammu teada õppetundi, et kõiki mune ei tasu hoida ühes korvis.