See väike maailm

Eesti mõnda aega rahulikuna püsinud piimamerel tekitab teist nädalat lainetust Venemaa impordikeeld Leedu piimatoodetele, seda on lausa piimakriisiks kutsuma hakatud.

Rahutuseks on põhjust, sest Eestist läheb iga päev Läti ja Leedu kombinaatidesse 600 tonni piima. Eesti piimatoomine ületab siseturu vajaduse 60 protsenti ja piimastrateegia seab sihiks tootmise edasise tõusu. Et sellisel piimatootmisel mõtet oleks, peavad nii tootjatel kui töötlejatel olema väga head ekspordikanalid.

Alates 2010. aastast tõusnud piimaeksport Leetu võimaldas siinseil tootjail hakata nii välis- kui siseturul saama Euroopa tasemel piimahinda ning muutis tootjad esimest korda tööstustele arvestatavateks partneriteks hinnaläbirääkimistel.

Kui aga Vene boikott Leedu piimatööstuse toodetele peaks pikemalt kestma, võib juhtuda, et sellele 600 tonnile Eesti piimale tuleb leida kasutus mujal. Kuigi piima Leetu müüvad ühistud ütlevad, et esialgu varumishinna langust ette näha pole, ei saa pead ka jaanalinnu kombel liiva alla peita.

Seda enam et musta stsenaariumi ei välista ka Eesti Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel, kes sel ja järgmisel nädalal saadab Eesti piimakombinaate inspekteerivaid Vene kontrolle. Pärteli sõnul on kontroll väga põhjalik.

Otsides Venemaa äkki kõrgenenud kvaliteedistandardite tegelikke põhjusi, on toodud välja kaks peamist. Esiteks soovib Venemaa, et Ukraina ei liituks Euroopa-suunalise idapartnerlusega, vaid hoopis Vene tolliliiduga. Idapartnerlusalane kohtumine peetakse aga 28. novembril Leedu pealinnas Vilniuses.

Teise põhjusena tuuakse Leedu hiljutist otsust sulgeda venesõbralik telekanal PBK (Pervõi Pribaltiiski Kanal).

Mis on neil põhjustel asja Eesti piimandusega? Vastus on, et ega olegi. Aga – mis parata, maailm on väike, ja hind, mis Eesti farmerid oma piima eest saavad, sõltub Leedu PBKst ning Vene–Ukraina suhetest.