Sulev Oll: Viin ja viisakas elu

Mu isa, kes elas 84 aastat vanaks, võttis oma elus ehk pudelijao viina. Pitsikaupa, erilistel, enamasti kurbadel puhkudel. Ta lihtsalt oli poisikesena otsustanud, et saab inseneriks. Insenerid aga ei napsita ega tee ka suitsu.

Isa tõusiski küpses keskeas inseneriks. Karskuse abil, muide – mees, kes enne teda suure tehase väikest ohutustehnika osakonda juhtis, võeti hirmsa joomahimu ja jalga panemata ununenud sokkide pärast kohalt maha.

Isa oli muidugi eriline mees, tervete eluviiside leksikon, millesse karskuse ja rohke liikumise kõrval kuulusid ka mesi, maarohutee ja varane uni. Teised mehed näisid mulle toona tervisepillajate ja eneseraiskajatena. Külmetasid õhtuti garaažis, näpud ja nina õlised, või jäid töölt tulles metsatukka lõket tegema ja peediveini kulistama, kirjutades niiviisi ühe pika ja värvika peatüki eestlase elust pudelis.